Ivo Rull: miks sõimata presidenti isiklike huvide nimel?
Meelis Kubits kirjutab tänases Eesti Ekspressis, et "president küll on, aga algatusi, uusi ideid, säravaid tsitaate, probleemide ennetamist või hiljem nende lahendamist, seda ei ole". Sellele järgneb avaldus, et "Kadriorust edastatav kehakultus hakkab sealt oodatavat mõtteerksust ja initsiatiivikust selgelt varjutama".
Samuti heidab Kubits presidendile ette, et viimane ei suuda eristada olulist ebaolulisest, sest 2007. aasta alguses jättis ta tunnustamata Eesti suurima erafirma Tallinki juhi Enn Pandi, kuigi Tallink oli just omandanud Silja Line'i: "Presidendi mandaat ei sunni teda muutuma oma viiendal tegutsemiskuul konjunktuurseks olupoliitikuks, kes mõne uudisnupu või juhtkirja hirmus jätab tegemata olulised otsused ja tunnustamata olulised inimesed."
Artikkel lõpeb tõdemisega, et presidendi viimase aja aktiivsus vihjab, et otsus teisele ametiajale kandideerimiseks on tehtud, kuid tegevus selle nimel "saab minna ainult paremaks".
Allpool järgneb Delfi intervjuu suhtekorraldaja Ivo Rulliga Meelis Kubitsa seisukohtadest Eesti Ekspressis:
Ma ei ole Meelis Kubitsa artikliga absoluutselt nõus ja ma leian, et see artikkel on kirjutatud Kubitsa firma Corpore klientide kibestumisest ja kättemaksust.
Selles artiklis tuuakse sellised näited, et Enn Pant, Tallinki suuromanik, on jäänud presidendi poolt tunnustamata ja Tallink on Corpore pikaajaline klient. Seal räägitakse presidendiproua domineerimisest, presidendist ja kergelt viidatakse võib-olla sellele transrasvade ümber tekkinud segadusele, mis on ilmselt Kalevi, mis on samuti Corpore klient, brändi ja ka ilmselt müüki kahjustanud.
Kui vaatame, et Corpore klientuuris on ka mitmed Keskerakonnale lähedalseisvad ettevõtted, kellest kõige tuntum on Kalevi suuromanik Oliver Kruuda, siis me mõistame ka, millised huvid sealt välja kooruvad. Ja ausalt öeldes tänasest Eesti Ekspressist seda artiklit lugedes ma olin mõnevõrra üllatunud, et sõltumatu väljaanne oli avaldanud sellise ilmselgelt PR-teksti omapoolselt tasakaalustava kommentaarita. See on väljaande enda valik muidugi.
Saan samas aru, et tunnustate konkurenti hea töö eest?
Konkurent oma kliendi huvide esindajana on ilmselt mitte ühiskonnaga seonduvalt seda teksti kirjutanud. Selle artikli alguses Meelis Kubits viitab Tiit Vähile ja kui Tiit Vähi võttis kunagi devalveerimise teemal sõna, siis Kaarel Tarand Sirbi toimetajana ütles väga tabavalt, et Tiit Vähi on seda masti ärimees, kelle närvilõpmed on ühendatud tema rahakotiga. Selles artiklis kumab ka läbi, et Meelis Kubits on seda tüüpi, antud juhul siis ühiskonnateemade kommentaator, kelle huvid on seotud väga selgelt omaenda ja sealtkaudu ka klientide rahakotiga.
Kas mõni aspekt artiklis ka vastab tõele?
Probleem võib tõesti olla selles, et mingitel põhjustel, kui me vaatame siin presidentuuri loogikat, ei ole president võib-olla teatud perioodil olnud ühiskondlikult nii aktiivne, kuigi ma ei saa midagi ka tänasele presidendile ette heita. Näiteks selliseid aktsioone, kui ta hiljuti kutsus riigikogu rahanduskomisjoni liikmed Kadriorgu, et rääkida nendega olulisest eelarvest, mis hakkab kujundama meie euro-vastuvõttu.
Ma ei ütleks, et president on täna kuidagi oma erksust või vaimuteravust minetanud. Pigem on ta omandanud presidendi staatuse ja tunnetab ka ühiskonda, et mitte alati ja igal pool ei pea vabariigis president teemasid tõstatama. Selleks on meil olemas peaminister ja mitmed teised tublid riigiinstitutsioonid - Eesti Pank, riigikontroll. Nende asjadega tegeleb ühiskond laiemalt. Kui artikli pealkiri on pandud selline jõuline "Kes varastas meie presidendi?", siis miks ei ole selles artiklis viidatud ühelegi avaliku arvamuse uuringule, mis minu teada on kõik viimasel ajal andnud institutsionaalsetes uuringutes presidendile väga kõrge reitingu.
Avalike suhete spetsialist, kelleks ma Meelis Kubitsat pean, peaks natuke tunnetama ka avalikku arvamust, mitte ainult oma klientide huve. Osa viiteid selles artiklis on tõesti asjakohased, kuid kogu see kontekst, loo telg, on sedavõrd selgelt oma klientide kibestumuse ja kättemaksu väljendus, et isegi õnnestunud viiteid ei saa adekvaatseks pidada.
Keha veel vaimu Kadriorus ei varjuta?
Ma arvan, et see artikkel üldse tervikuna on ühe inimese arvamusavaldus ja sellisena on ta täiesti okei ja temaga võib täiesti nõustuda, aga antud juhul on ikkagi muudel meediakanalitel vaja, kui seda artiklit refereeritakse, viidata, et millised on Meelis Kubitsa enda seisukohad seal. Kubitsa firma Corpore on väga selgelt seotud Kalevi, Tallinki ja Saaremaa Laevakompaniiga, sealtkaudu Eesti Keskerakonna ja paljude teiste selliste olulisete asjadega, millest seal artiklis räägitakse. Ma ei saa kuidagi sellist arvamusavaldust pidada sõltumatuks ja objektiivseks ühiskonnakäsitluseks.
Kas see tähendab, et põhimõtteliselt on tegemist laimukampaaniaga arvestades järgmisi presidendivalimisi?
Võib-olla et Kubits teenib selle artikliga, nagu varemgi on juhtunud, mitut isandat. Ta siin kunagi sattus kahe tule vahele Reformierakonna ja Keskerakonnaga, siis Saaremaa Laevakompanii ja Eesti Energiaga. Puhas spekulatsioon, et miks see artikkel just praegu ilmus, on see, et Kubitsa üks suuri ja olulisi kliente - Merko Ehituse Toomas Annus - on just hetkel avalikkuse tähelepanu all seoses maadevahetuse kohtuprotsessi aktualiseerimisega. Ühe uue kondi õhkuviskamine ja ühiskondlikuks debatiks tekitamine aitab võib-olla natukene meedia huvi mõnelt valusalt teemalt kõrvaldada. See on aga puhas spekulatsioon ja ma ei saa mitte kuidagi öelda, et see nii on. Selle artikli komponeerimisel on minu arvates väga põhjalikult räägitud oma klientidega, tunnetatud nende muresid ja huve, et kedagi ei ole president tunnustanud, et kellelegi ei ole presidendi kujundatav poliitika meelepärane ja artikkel see väljendabki kõiki neid huve, olles pandud siis natuke laiemasse garneeringusse.
