Rull kahtleb ametiühingute võimekuses. “Möödunud streiginädalad tõi nagu kevadine päike kooriku alt välja ametiühingute keskliidu ja transpordi ametiühingu tegeliku võimekuse olla töötajate eeskõnelejateks,” ütles ta Delfile.

Eelnevale hoiatusmiitingule Tallinna Vene kultuurikeskuse juurde tuli osalejaid tuua rongiga Narvast ja mujalt Ida-Virumaalt, märkis ta ja lisas, et paljude naiste pahameele pälvis streigi ajastus. “Toetusstreikide tipp ajastati tänavu, mil aastas on koguni 366 päeva, just 8. märtsile,” lausus Rull.

Ka levitas transpordi ametiühing Rulli sõnul veel 7. märtsil valeinformatsiooni, et järgmine päev Elektriraudtee rongid streigi tõttu ei sõida, mistõttu jäid järgmisel päeval igati graafikus liikunud elektrirongid pooltühjadeks.

“Vastuolulised olid ka ametiühinguliidrite Harri Taliga ja Peep Petersoni nõudmised streigi eel ja ajal ning nende juhitavate allorganisatsioonide juriidiline käitumine,” kritiseeris suhtekorraldaja.

Seetõttu pole Rulli sõnul hetkel arusaadav, millist positsiooni ametiühingud omavad kollektiivlepingute lõpetamise küsimuses.

Samuti võib ametiühingute liidrite juriidiline saamatus tuua tema hinnangul osadele allorganisatsioonidele kaasa suuri rahalisi kohustusi. Edelaraudtee on juba teatanud oma ametiühingule 30 000 euro suuruse hagi esitamisest.

Keegi ei tea kui palju inimesi kuulub ametiühingusse

Rull märkis, et möödunud nädalal tõi avalikkuses veel esile huvi, kui palju on täpselt neid töötajaid, keda Ametiühingute Keskliit ja Transpordi Ametiühing esindavad. “Täpset vastust pole tänaseni paraku antud,” nentis ta.

Rull viitas ajakirjanikele, kes on osundanud, et Ametiühingute Keskliit on täna pigem kinnivarahaldusega tegelev organisatsioon kui sotsiaalpartnerluses töötajate huve kaitsev ühing.

Ta täpsustas, et ametiühingud ei paku pädevaid analüüse ning nende retoorika diskussiooni vajalikkusest väljendub parktikas hoopiski kummaliste miitingute korralduses.