"Europarlamenti võib alati aasida kohmakate ja aeglaste protseduuride pärast, kuid nii see demokraatia on. Mõtleme ikka sellele, et 27 liikmesriigi esindajad peavad lihvima oma ühisotsuseid ja –poliitikaid taoliselt, et nad oleksid kõikides liikmesriikides aktsepteeritud," ütles padar Delfile.

"Lissaboni lepingu jõustumise järgselt on see institutsioon saanud juurde võrreldes varasema ajaga ka suuremat mõju. Lisandus enam kui 60 valdkonda, kus EL-i Nõukogu peab kooskõlastama oma tegevust europarlamendiga," selgitas eurosaadik.

"Kui näiteks kehtiva põllumajanduse otsustuskoht oli EL-i Nõukogu ehk liikmesriikide ministrite tasand, siis uut põllumajanduspoliitikat ei rakendata varem, kui see on saanud ka parlamendi heakskiidu," tõi Padar näite.

Ajakirjanik Kalle Muuli avaldas Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" arvamust, et Euroopa Parlament on suures osas "demokraatia mängimine".