Kaia Iva rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tööraamatude säilitamise vajadus oli teada juba 2009. aastal, mil vastav seadus jõustus, vahendab ERRi uudisteportaal.
"Mul on kahju, et toonased ministrid ei pööranud sellele tähelepanu ja ei kogutud neid andmeid kokku. Nüüd tuleb see töö meil ära teha," sõnas ta.
Iva sõnul vastab tõele, et riigil pole ülevaadet sellest, kus inimesed töötasid kuni aastani 1999. "Eesti pole kogu aeg olnud digiriik. Kuni 1999. aastani sotsiaalmaksu küll maksti, aga see ei olnud isikustatud. /.../ Meil pole võimalik maksuameti andmete põhjal teha kindlaks, kui suur on konkreetse isiku osa selles," ütles minister.
Iva selgitas, et kui inimene oma tööraamatut üles ei leia, siis tööstaaži tõestamiseks on mitu võimalust.
"Esimene võimalus on riigiarhiiv, kust saab andmeid uurida. Võib-olla on tööandjatel mingeid andmeid alles, võib-olla on kellelgi tööleping alles. Võimalus on ka tunnistada endiste töökaaslaste abil."
Iva kinnitas, et tööraamatute kampaania ei ole seotud valitsuse pensionireformiga.
