"Tervishoiuteema jõudis oma tõsiduses avalikkuse ette. Esimest korda püüti hakata asju arutama, natukenegi tervishoiust aru saama, selle asemel, et nuga selga loopida," tõi Allikvee välja möödunud aasta erinevuse eelnevatest. 

Teenekas arst usub, et tervishoiutöötajate streik  tervishoidu ei muutnud, kuna streikijatel ei olnud lihtsaid ja arusaadavaid sõnumeid, kuidas elu paremaks muuta. Samas üllatas teda positiivselt, et meditsiinitöötajate streigi ajal näidati üles tugevat ühtsust.

"Võitlema peab, aga piiratud arusaamade vastu aina ebamäärasemaks muutuvas eesti meditsiinis. Peaküsimus on siin, millist arstiabi ja millisel tasemel arstidega eesti inimene üldse hakkab lähitulevikus saama. Oleme siseriiklikult teinud palju rumalusi, alates helgete peade kohtlemisest kuni mõistlike asjade kaotamiseni Eestis üleüldse – noorte või eakamate tööjõud, haridus, eluviisid, päästebrigaadid, taibukad ametnikud ja targad poliitikud. Jälgijätvaid rumalaid muutusi on igal elualal, mitte ainult tervishoius. Kahjuks paljud rumalused on pöördumatud või tagasipööratavad alles mitmekümne aastaga kui üldse," leidis ta.

Tema sõnul on haiglate võidurelvastumise sõna iganenud trafarett. "Juba oleks aeg korrakski haigla operatsioonisaali vaatama tulla, mida on seal sellist, mida 10 aastat vanemaks muuta. Kes meist oleks valmis 10 aastat vana tehnoloogiaga operatsioonil katsejänes olema teades samal ajal, et pooltühjade rehvidega sõites seatakse nii enda kui teiste elu maanteel ohtu. Tänapäeva arstioskus ja õe oskus põhinevad tehnoloogial. Silmavaatega päris meditsiinis ei ravi."

Allikvee sõnul on Eestis siseriiklik kriis ja otsustamatus igal tasandil. "Kus sa tunned, et eesti meditsiin ja rahva ravivõimalused on tõeliselt ohus."