Isegi 40-protsendiline palgatõus ei tekita Ida-Virumaale koliva ametkonna vastu huvi
Justiitsministeeriumi vanglate osakond alustab tööd juba mõne päeva pärast Ida-Virumaal Jõhvis, kuid kõigest kolmandik käesoleva aasta alguses osakonnas töötanud töötajatest töötajatest oli nõus Tallinnast uude kohta kolima.
Kuigi palju on räägitud sellest, et riik peab end Ida-Virumaal nähtavamaks tegema, siis ametnikes ei tundu olevat tahtmist nende sõnade tegudeks saamisele kaasa aidata.
Tänase seisuga on vanglate osakonnas 30 ametikohta. Justiitsministeeriumi veebilehelt võib lugeda, et neist üheksa on täitmata ning nelja puhul on inimesega töösuhe peatatud.
Justiitsministeeriumist öeldi Delfile, et aktiivselt tegeletakse viie ametikoha täitmisega ning neile kohtadele on korraldatud konkurss.
Näiteks võib töökuulutuste portaalist CV-Online leida pakkumise, kus otsitakse vanglate osakonda karistuse täideviimise talituse nõunikku. Vajalik on juriidiline kõrgharidus ning palgaks lubatakse vähemalt 1600 eurot, samuti pakutakse valituks osutunule eneseteostus- ja koolitusvõimalusi.
Ida-Virumaale vanglate osakonda üritati ametnikke meelitada kõrgema palgaga ning neile lubati kuni 40-protsendist palgatõusu. Praegu on vanglate osakonna keskmine brutopalk 1405 eurot.
Vanglate osakonna kolimine läheb riigile kokku maksma 380 000 eurot.
Osakonna kolimise eesmärk lähtub valitsuse Ida-Viru tegevuskavast, mille kohaselt on riigiasutuste viimine sinna piirkonda üks olulistest sammudest.
Vanglate osakond on Eesti vanglateenistuse keskasutus, mis juhib ja arendab vanglate tööd. Osakonda juhib justiitsministeeriumi asekantsler vanglate alal ning selles on neli talitust, mida juhtivad talituse juhatajad on ühtlasi asekantsleri asetäitjad, ja peakaplan. Vanglate asekantsler võib anda vanglatele korraldusi kõigis tegevusvaldkondades.
