“Lisaks tuleks kehtestada ka alampiir — näiteks 400-500 häält. Kui kandidaat seda ei ületa, siis ta mingil juhul parlamenti ei pääse,” selgitas Savisaar Eesti Päevalehele.

Kohalikel valimistel tuleks Savisaare sõnul loobuda ähmastest valimisliitudest ja minna üle parteilisele nimekirjale kõigis omavalitsustes, kus on vähemalt 2000-3000 elanikku.

Ka Isamaaliit pooldab riigikogu valimistel üleriigilist avatud nimekirja, et saadikukandidaadid järjestuksid vastavalt saadud häältele, tunnistas erakonna aseesimees Mart Nutt. ” Tuleks aga kasutada tasaarveldust, sest hääli ei saa mehaaniliselt liita. Läänemaal ja Tallinnas antud hääled on eri kaaluga,” lisas ta.

Nuti sõnul tuleb uue valimiskorra küsimus selgeks rääkida eeskätt valitsusliidu sees. “Arvan, et iga koalitsiooni erakond peab järeleandmisi tegema. Kindlasti ei tehta mingeid kokkuleppeid selja taga,” sõnas ta.

Reformierakond ei poolda radikaalset valimissüsteemi muutmist, kuid peab võimalikuks riigikokku valitud inimeste jaoks alamkünnise seadmist, ütles erakonna esimees Siim Kallas.

“Oleme valmis vaidlema avatud nimekirjade teemal. Sellise korra puhul on ette näha suuri probleeme, kuidas pärast parlament tööle panna,” ütles Kallas.

Reformierakond on seda meelt, et kohalikel valimistel tuleb minna erakonnastumise teed, kinnitas Kallas. “Siin ei saa pilli lõhki ajada, sest vaevalt saavad kõigis 247 omavalitsuses olema erakondlikud valimised.”

Valimiskorra radikaalse muutmise eest on hoiatanud Mõõdukate esindaja Ivar Tallo, kelle hinnangul võib see lõhkuda poliitilise süsteemi aluseid.