Muuli nimetas kummaliseks Kingo viimase aja avaldusi, milles ta on öelnud, et ta püüab võimalikult harva välisvisiitidel käia ning ei soovi suhelda muus keeles kui eesti keeles ja ainult tõlgi vahendusel.

“Tema ametinimetuseski on sees sõna “välis”,” märkis Muuli.

Koos Muuliga saadet juhtinud Hindrek Riikoja nõustus Kingo personaalteema üle arutledes Muuliga. “Tegelikult on olukord, kus ma kutsun sinu siia saatejuhiks ja sa teatad, et ma tulen saatejuhiks küll, aga tööd ma ei tee ja rääkida ma ei kavatse,” naljatles Riikoja.

“Ja kui räägingi, siis ainult kasahhi keeles,” lisas Muuli.

Tõsisemaks muutunud Muuli sõnas, et küsimus on hoiakutes ja suhtumises. “Ei ole sugugi nii, et kõik ministrid, kes ametisse asuvad — ja meie kõik ministrid peavad aeg-ajalt välismaal käima Euroopa Liidu asju ajamas —, valdavad suurepäraselt inglise keelt. Võetakse endale õpetaja, õpitakse ja saadakse kolme-nelja kuuga omale vajalik keel suhu, sest mingi põhi on ministril ametisse asudes ikka all,” rääkis Muuli.

“Samamoodi on ka oma temaatika valdamisega. Sageli on nii, et minister läheb ministeeriumisse ja peab seni tehtud tööde ja tegemistega tutvuma hakkama. See ongi õppimine ja kohanemine. Keegi ei sünni keeleoskajana. Keel on õpitud asi ja kui minister tahaks, peaks ta sellega edasi tegelema. Selles mõttes on tema hoiak väär ja kuna tema hoiak on väär, oskustest rääkimata, siis ütleksin päris selgelt — minu meelest peaks ta ametist lahkuma,” leidis Muuli.

Isamaalane märkis, et mõistab raskusi kõnealuse ministrikoha täitmisega, kuid parem oleks, kui antud positsioon oleks tühi või üldse loomata. "Valitsust, ministri- ja kõrget riigiametit ei ole mõtet selliste avaldustega mõnitada."

Riikoja lisas, et väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri ametikoha ainus mõte on käia mööda maailma ringi ja teha lobitööd Eesti riigi ja ettevõtete huvides.