Isamaa: välisminister Reinsalu distantseeris Eesti ÜRO rändepaktist

 (119)
Peaminister Jüri Ratas ja välisminister Urmas Reinsalu tervitasid koos Leedu rahandusministri Vilius Šapoka ja Läti suursaadikuga ÜRO juures Andrejs Pildegovicsiga New Yorgi Eesti Majas kohalikku Eesti, Läti ja Leedu kogukonda
Välisminister Urmas ReinsaluFoto: Ever

Isamaa esimehe Helir Valdor Seederi sõnul tõi välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) kiri, milles ta kordab üle, et ÜRO ränderaamistik pole Eestile õiguslikult siduv, selguse, kuigi seda rõhutasid juba eelmine riigikogu ja välisminister.

ERR kirjutas eile, et Eesti saatis ÜRO-le kirja, milles rõhutab eraldi üle, et ei pea eelmise aasta lõpus vastu võetud globaalset ränderaamistikku enda jaoks siduvaks, ehkki sama on kinnitanud eelmine riigikogu, välisminister ja õiguskantsler juba ka dokumendiga ühinemisel.

Helir-Valdor Seeder tõdes täna siiski, et välisminister Urmas Reinsalu pöördumine ÜRO rändepakti küsimuses tõi viimaks kauaoodatud selguse.

"Möödunud aasta sügisel rääkisid ja kirjutasid kõik Eesti meediakanalid ÜRO rändepaktist. Nüüd pandi vaevu tähele, kui välisministeerium Eesti riigi rändepaktist selgelt distantseeris. Välisministri kirjas ÜRO-le kinnitati, et Eesti ei loe globaalset rändepakti enda jaoks õiguslikult siduvaks. Võib öelda, et lõpuks on selgus majas. Isamaa on olnud sellel seisukohal kogu vaidluse jooksul ja välisministri kiri pani teemale punkti. Ühtlasi tagab see selle, et Eesti suveräänsus rändeküsimuses on tagatud," ütles Seeder.

Eesti välisminister saatis ÜRO Peaassamblee presidendile kirja rändepaktist lahtiütlemise kohta ÜRO Peaassamblee 74. hooaja avanädalal, mil New Yorki on kogunenud enamus maailma liidritest.

Kirjas võetakse kokku Eesti positsioon järgmiselt: "Lubage mul rõhutada, et Eesti jaoks ei ole globaalne ränderaamistik rahvusvaheliselt siduv, ei loo Eesti jaoks mingeid õiguslikke kohustusi ega ole ka rahvusvaheline tavaõigus."

Eesti on ÜRO ränderaamistiku suhtes järjepidev vastuseisja (persistent objector) ja väljendab selget tahet, et kui tekib või võetakse vastu siduv rahvusvahelise õiguse norm, siis tuleb see lugeda Eesti suhtes mittesiduvaks. Eesti on sellest positsioonist lähtuvalt juba hääletanud juunis vastu ÜRO resolutsioonile, mis sätestab ränderaamistikust lähtuva rahvusvaheliste rändeülevaadete korralduse. Valitsus kiitis välisministri kirja heaks möödunud nädalal.