Isamaa surub ID-kaardi kohustuslikuks
Seega kaoks 1. jaanuarist jõustuvast isikut tõendavate dokumentide seadusest otsene nõue, et ID-kaart on kohustuslik. “Kuid minu ettepaneku läbiminek sätestaks elektroonilise isikutunnistuse inimestele vältimatult vajalikuna,” selgitas Altosaar. “Ettepanekute heakskiitmine nulliks Reformierakonna muudatusseaduse.”
Riigikogu täiskogus läbis reformierakondlaste Ignar Fjuki ja Neinar Seli 8. novembril esimese lugemise. Teisele lugemisele läheb koalitsioonis erimeelsusi tekitav seaduseprojekt detsembris.
Reformierakonna seisukohti riigikogus tutvustanud Fjuk märkis oma ettekandes, et suvel, kui eelnõuga välja tuldi, selgus, et passide arvelt on kavas ristsubsideerida ID-kaarte.
“See tundus meile vastuvõetamatu, sest Reformierakond ei nõustunud hinnangutega, et passi vajavad vaid üksikud inimesed,” sõnas Fjuk.
Lisaks ei saanud Fjuki sõnul nõustuda väidetega, mis lubasid ID-kaardile laiaulatuslikku rakendust. Tema sõnul pole kriitikale vaatamata kaardiprojekti kaitsjad seda siiani suutnud selgitada.
“Ei ole kuigi palju neid toiminguid, kus ilma ID-kaardita hakkama ei saaks. Praktiliselt enamik toimingutest on võimalikud nii praegu kui ka tulevikus ilma ID-kaardita, sealhulgas ka digitaalallkiri,” sõnas Fjuk.
Märksa rohkem peaks Fjuki hinnangul pöörama tähelepanu kaardi rakenduse, turvalisuse ja infrastruktuuri peale. “Kõiki neid eesmärke ei asenda kaardi kohustuslikuks tegemine. Määrav ei ole, kui palju on välja jagatud uinuvaid kaarte, vaid hoopis see, palju kaartidest on rakenduses,” selgitas Fjuk Reformierakonna seisukohti.
Prognooside kohaselt piisaks, kui kaardi kasutajaid oleks 35 protsenti kaardiealistest. “See oleks just see kriitiline mass, mis tagaks kaardile usalduse kasvu ja leviku tekkimise. Kaardid peavad jõudma nendeni, kes ID-kaartide kasutajate esimesse ringi tahavad kuuluda, aga mitte nendeni, kes arvatakse võivat kuulda,” rääkis Fjuk.
Riigikogu ees pidas sõnavõtu ka isamaaliitlasest siseminister Tarmo Loodus, kes rõhutas, et kohustusliku ID-kaardi kasuks on riigikogu juba otsuse langetanud, selleks on kogu valitsus juba samme astunud ning kaardi vabatahtlikuks jätmine tooks kaasa hulgaliselt probleeme ja Eesti ei saavutaks kavandatud eesmärke.
