Isamaa ja Mõõdukad toetavad Tarandit
Reformierakond ei sea riigikogus senistel andmetel üles oma kandidaati Toomas Savi, Tarandi ja Tulviste vastu kandideerib Keskerakonna kandidaat Peeter Kreitzberg.
Mõõdukatel ja Isamaaliidul on Toompeal kokku 35 häält, presidendiks valituks saamiseks vajab kandidaat minimaalselt riigikogu 101 häälest 68. Presidendikandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt 21 riigikogu liikme allkirja.
Juhul, kui presidendi valimine kandub üle valimiskokku, on Isamaaliit ja Mõõdukad valmis kooskõlastama oma tegevust kõigi koalitsioonipartneritega, kinnitasid mõlemad erakonnad.
Vastavalt kokku lepitule tunnistavad osapooled iga erakonda kuuluva riigikogu liikme õigust hääletada oma südametunnistuse järgi.
Mõõdukate ja Isamaaliidu fraktsioonid allkirjastavad vastava kokkuleppe reedel kell 11 Toompea lossis.
Mõõdukate ja Isamaaliidu kokkulepe tugineb neljapäeva hommikul riigikogu fraktsioonide allkirjastatud ühisavalduse punktile, mille kohaselt peavad kõik presidendi valimisega seotud poliitilised kokkulepped avalikud olema.
“Esmaspäeval Toomas Savi esimeses valimisvoorus riigikogus ei osale,” kinnitas Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen Postimehele pärast erakonna volikogus tehtud otsust. Ta lisas, et väga suure tõenäosusega ei võta Savi osa ka kahest presidendivalimiste voorust teisipäeval.
Ta möönis, et asi pole siiski veel lõplikult kindel, vaid sellekohased otsused sünnivad alles esmaspäeval.
Reformierakonna volikogu tegi avalduse, milles seisab, et president tuleb valida valimiskogus kohalike omavalitsuste esindajate osavõtul, mis oleks üks samm otsevalimiste kehtestamise suunas.
Riigikogu kaks suuremat vastasrinna fraktsiooni Keskerakond ja Rahvaliit teatasid varem ühiskandidaadi kokkuleppe sõlmimisest, ent see on takerdunud laiema lepingu puudumise taha, mida Keskerakond pakub Rahvaliidule ühisopositsiooni moodustamiseks.
Ühisopositsiooni ei ole sündinud, sest Keskerakonna liider Edgar Savisaare poolt Rahvaliidu esimehele Villu Reiljanile pakutud opositsioonisisene otsustusmehhanism polnud Postimehe andmeil enamikule rahvaliitlastest vastuvõetav.
Riigikogus jääb seetõttu üles seadmata Rahvaliidu auesimehe Arnold Rüütli kandidatuur presidendiks, ent erakond loodab seda võimsamat esinemist Rüütlile valimiskogus toimuvates voorudes.
