IRL-i volikogu toetab Eesti-Vene piirilepingu menetluse jätkumist, lähtudes õigusliku järjepidevuse põhimõttest. Kahepoolselt kokku lepitud piir on Eesti Vabariigi julgeoleku huvides, teatas IRLi pressiesindaja.

IRLi volikogu kinnitab, et ka uueneva piirileppega on Tartu rahu jätkuvalt Eesti ja Venemaa suhete aluseks nii nagu see on expressis verbis nimetatud ka põhiseaduse artiklis 122.

Kõik volikogu liikmed ei olnud piirileppe osas üksmeelsed, vahendas ERR uudised "Aktuaalset kaamerat".

Põllumajandusminister ja IRLi volikogu esimees Helir-Valdor Seeder on üks neist, kes on praegusel kujul esitatud leppe sõlmimise vastu.

Mäletatavasti lisas riigikogu 2005. aastal Eesti-Vene piirileppele, millele olid välisministrid alla kirjutanud, preambuli ning Venemaa võttis leppelt oma allkirja tagasi.

Nüüd on piirilepet uuendatud kahe lausega, millest üks ütleb, et leppega reguleeritakse ainult riigipiiri puudutavaid küsimusi, ja teine kinnitab, et kummalgi riigil pole teise suhtes territoriaalseid nõudmisi.


Riigipiiri leping käsitleb ainult riigipiiri joone kulgemist, millele Tartu rahulepingus vastab artikli III lõige 1. Sellest tulenevalt asendab riigipiiri leping Tartu rahulepingu artikli III lõiget 1 ainult niivõrd, kuivõrd ta erineb artikli III lõikes 1 sätestatust. Valitsusel ja riigikogul on vajalik anda leppe menetlemisel selged sellekohased kinnitused.

IRLi volikogu peab vajalikuks, et valitsus alustaks piirileppest tulenevaid võimalusi kasutades viivitamata tegevust selleks, et kahepoolselt reguleeritaks ka veekasutuseeskirju, laevandust, piiril asuvate sildade ja hüdrotehniliste rajatiste ühist kasutamist, kalastustingimusi, muud majandustegevust piirivetes ning riigipiiri režiimi eri aspekte.

Samuti otsustas volikogu, et on vajalik arutada piirilepet ja õigusliku järjepidevuse küsimust riiklikult tähtsa küsimusena riigikogus.