"Okupatsioonirežiimi ilustav kontsert ei saa omada kohta vabariigi juubeliaasta tähistamises," selgitab ta. "Veel uskumatum on kuupäeva valik – 10. märts. 10. märtsil 1944 oli Tallinn varemetes ja ning rusu alt kaevati välja öise pommitamise ohvreid. Kontserdi toimumiskohas olid pommitamise kahjud suurimad, sellest asumist hävis valdav osa. Nõnda mõjub provokatiivse ürituse kuupäevavalik hauarüvetamisena."

1944. aasta 9. ja 10. märtsi pommitamise tagajärjel hävist 8000 hoonet. Rängalt sai kannatada Harju tänav ning Estonia teatri ümbrus. Teatrimaja ise põles maha - vahetult enne pommirünnaku algust oli alanud balletietendus "Kratt". Süttis ka Niguliste kirik.

Nõukogude lennuväe poolt teostatud pommitamise ajal hukkus ametlike andmete kohaselt 757 inimest, ligi 700 inimesti sai viga. Umbes 20 000 linlast jäi peavarjuta.

Agur viitab unustamisele ja andestamisele

Delfi kajastas eile, et kui ümberringi korraldavad erinevad asutused patriootlikke üritusi tähistamaks Eesti sajandat sünnipäeva, siis Gustav Adolfi gümnaasium (GAG) on otsustanud maha pidada hoopiski nõukogudeaegse estraadikontserdi.

GAG-i direktor Hendrik Agur tõdes, et veel kümmekond aastat tagasi oleks ta pelgalt mõttest suurel laval vene estraadi esitada nina kirtsutanud. "Täna on aga olukord teine: nõukogude ajast Eestis on möödunud piisavalt kaua aega, et paljud asjad unustada ja ka andestada," möönis Agur. Agur lisas, et läbi kontserdi ja muusika kutsuvad nad inimesi üles igavesele leppimisele ja andestusele.