IRLi aukohtu liige ei nõustu hukkamõistva otsusega: kogu menetlus oli poliitiliselt kallutatud, valikuline ja suunatud vaid teatud inimestele
Delfi avaldab IRLi aukohtu liikme erarvamuse täismahus:
IRL aukohtule
IRL eestseisusele
Eriarvamus IRL-i aukohtu 3. augusti 2015 otsusele
Mina, Mari Agarmaa IRL-i aukohtu liige hääletasin tänasele, 3. augusti otsusele vastu järgnevatel põhjustel.
1. Aukohus tegeles häältega manipuleerimist puudutava Agu Laiuse kaebusega valikuliselt (kaebuse tekst lisatud). Kuigi Agu Laius osundas enda avalduses võimalikule ministrite riigipalgaliste nõunike kohtade pakkumine häälte eest, siis aukohus seda küsimust ei uurinud. Võimalike süüaluste ring näis olevat algusest peale fikseeritud, st põhiküsimus näis olevat IRL Noorte juhi Linda Eichleri jt muudatusi nõudvate erakonna liikmete renomee kahjustamiseks võimaluste leidmine. Aukohtumenetluse vältel käisid süüdistusmaterjalina läbi muudatusi nõudvate isikute (Palts, Eichler, Riisalu) artiklid, mis kujundas minus veendumuse, et muudatuste vajalikkusest avalikult kõnelemine on karistatav.
2. Nimede mainimine aukohtu lahendi tekstis on samuti valikuline. Aukohtumenetluse käigus ilmnesid puudujäägid Tallinna piirkonna töös seoses meediale delikaatsete isikuandmete avaldamisega, mis on vastuolus Isikuandmete Kaitse seadusega, aga sellegipoolest on Siim Valmar Kiisler kui Tallinna piirkonna esimees ja enda piirkonnas toimuva eest vastutav isik jäetud aukohtu otsuses mainimata ja temal ei ole soovitatud erakonnast välja astuda. Samuti ilmnes aukohtu menetluse käigus, et erakonna eestseisuse poolt on kinnitamata liikmete vastuvõtmise kord, mis on erakonna eestseisusele põhikirjaliselt ülesandeks pandud ja mille täitmata jätmise näol on tegemist põhikirja rikkumisega. Vastava korra olemasolu oleks tõenäoliselt aidanud tänaseid probleeme ennetada. Eestseisuse päevakorra paneb kokku erakonna esimees ja kuigi mina tegin aukohtus ettepaneku küsitleda võimalike juhtimisvigadega seoses ka eelmist erakonna esimeest Urmas Reinsalu, siis välistati see aukohtu liikmete poolt.
Aukohtu otsuse lõppversiooni taheti iga hinna eest panna IRL Noorte juht Linda Eichler, kuigi oli teada, et tema nimi kirjutati soovitajaks temalt eelnevalt selleks luba küsimata ja selle nime sinna märkija oli ise seda ka tunnistanud. Sisuliselt lükati Eichker meediaskandaali, kuigi ta ei ole ühegi kokkulepitud reegli vastu eksinud. Eichleri meediaskandaali lükkamine julguse tõttu väljendada kriitikat erakonna juhtimisvigade suhtes on ebaproportsionaalne ja erakonna sisedemokraatia seisukohast ohtlik.
3. Aukohtumenetlus oli poliitiliselt kallutatud, kuna aukohus ei uurinud ja analüüsinud igakülgselt erakonda liikmete värbamise küsimust häältega manipuleerimise eesmärgil. Kuigi aukohus tuvastas, et enne 6. juunit toodi peale kriminaalse taustaga isikute ka mitte kriminaalse taustaga isikuid suurel hulgal, siis aukohus jättis enda menetluses ja otsuses täiesti kõrvale küsimuse, et kuidas sai võimalikuks nii suurel hulgal uute (sealhulgas mitte kriminaalse taustaga) liikmete värbamine enne 6. juuni üldkogu, kes oli selle taga ja kuivõrd võis see mõjutada 6. juuni üldkogu tulemusi. Välistati uute liikmete värbamisega puutumust omavate teiste isikute, s.h. Olle Koopi, ministrite nõuniku Sirle Rosenfeldti küsitlemine vaatamata sellele, et ka nemad olid enne üldkogu erakonda suuremal hulgal uusi liikmeid toonud. Aukohtu otsuses isikute nimede valikuline nimetamine kujutab endas faktide valikulist käsitlemist, mis on olemuselt erapoolik ja kinnitab eelpool esitatud väidet justkui süüdlaste ring oleks enne aukohtu menetlust juba paigas olnud koos teatud isikute puutumatusega.
4. Aukohtu menetlus ei olnud läbipaistev, sest aukohtu 3. augusti koosolekul esitati aukohtu esimehe Helen Hääle poolt valmis formuleeritud otsuse projekt, millega polnud võimalik enne koosolekut tutvuda. Aukohtu liikmetel ei lubatud otsuse projekti isegi istungi ajal välja printida ja ainus viis tekstiga tutvumiseks oli lugeda seda aukohtu esimehe sülearvutist projektoriga seinale kujutatult, mis teksti pikkuse tõttu ei võimaldanud aukohtu liikmetel teksti küllaldast süvenemist.
5. Aukohus jättis tähelepanuta põhikirja väära tõlgendamise ja sellest tulenevad tagajärjed, mis kujutavad endast IRL-i maine kahjustamist. Aukohus ei võtnud seisukohta IRL-i eestseisuse 6. juuni üldkogule eelneva mitte õiguspärase otsuse kohta, millega mitte õiguspäraselt arvati erakonnast välja kriminaalse taustaga isikud ja seejuures ajakirjanduse andmetele tuginedes, st ajakirjanduse andmeid isegi kontrollimata. Liikmete väljaarvamise mitte õiguspärasusele juhtisid Postimehes tähelepanu ka advokaadid Keijo Lindeberg ja Tanel Melk. Aukohus ei võtnud seisukohta, et kas ja kes põhikirjaliselt peab kontrollima uute liitujate tausta.
6. Aukohtumenetlus ei kujutanud endast lepitamise protsessi, vaid oli suunatud motiveerimata viisil teatud isikute häbiposti panemisele ja avalikkuses nende renomee kahjustamisele. Seejuures on hästi teada, et häbiposti pandutel on valida kahe halva variandi vahel: mitte vastata meedias esitatud süüdistustele ja seega nad avalikkuse silmis omaks võtta või vastata neile ning saada etteheited avalikkuses erakonna probleemide lahkamise eest. Ebaõiglane häbipostipanemine tekitab hoopis tülisid juurde.
Isiklikult ennast puuduva punkti osas, mille kohaselt on tuvastatud minu soovitajaks olemine isikule, kelle minevik kahjustab erakonna mainet, jääb üle vaid korrata enda poolt varemalt esitatud seisukohta. Soovitajale ei ole ei erakonna põhikirja ega ühegi muu dokumendiga pandud kohustust inimeste tausta Karistusregistrist kontrollida. Inimene ei pea kahtlustama tuttava puhul tema kriminaalset tausta ja kui peab, siis lasub erakonnal kohustus sellise olulise kohustuse olemusest mind informeerida. Käesoleva juhtumi käigus on mitte õiguspärase süüdistamisega avalikkuse ees lisaks IRL Noorte juhile Linda Eichlerile ja teistele kahjustatud ka minu mainet.
Praktiseeriva advokaadina ja Berliini Humboldti Ülikooli õigusteaduste doktorandina ei saa ma sellise kohtupidamise näitemänguga kuidagi nõustuda. Minule meenutab see poliitiliste nn. konstitutsiooniväliste kohtute tööd, mis eirab õiguse fundamentaalseid printsiipe, sealhulgas ettenähtavuse, võrdse kohtlemise ja kohtu sõltumatuse põhimõtteid. Süüdlased on menetluse alguses teada, „kohtu” ülesanne on neile külge kleepida sobiv süü. Selline kohtupidamine on omane autokraatlikes režiimides teisitimõtlejatega arveteõiendamiseks, mitte demokraatliku riigi konservatiivse maailmavaatega erakonnale.
Lugupidamisega,
Mari Agarmaa, IRL aukohtu liige
Agu Laiuse kaebus aukohtule
Tere, Avo!
Teen IRL aukohtule avalduse ettepanekuga uurida ja analüüsida erakonda liikmete värbamist häältega manipuleerimise eesmärgil. Soovin, et erakonna liikmetele antakse teada enne suurkogu, millistes piirkondades on toimunud viimase kahe kuu jooksul suur liikmete vastuvõtmine. Samuti, kes on olnud nende soovitajad. Kuna minu teemakohase IRL FB lehel tehtud kommentaarile on tulnud mulle erakonna liikmetelt veel infot ebaeetilise käitumise kohta suurkogu eel, nagu näiteks häälte eest ministeeriumite nõunike kohtade pakkumine, siis ootan aukohtult asjakohast seisukohta. Samuti soovin kuulda aukohtu järeldust ettepanekute kohta, kuidas edaspidi sellised asjad suurkogul välistada.
Head,
Agu Laius, erakonna liige alates Vabariiklaste Koonderakonna loomisest
