„Suutlikkus liitlasvägesid vastu võtta on Eesti rahvusvahelise tõsiseltvõetavuse mõõdupuu. Kui vastuvõtu planeerimise käigus selgub, et see nõuab täiendava taristu rajamist, siis tuleb selleks vahendid kindlasti leida,“ ütles IRLi aseesimees ja riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Tema sõnul on liitlaste kohalolu ja tahe panustada Balti riikide, sealhulgas Eesti julgeolekusse praeguses pidevalt halvenevas julgeolekukeskkonnas kriitilise tähtsusega. „Praegune keerukas julgeolekuolukord nõuab Eestilt suutlikkust muutuvas keskkonnas kiirelt ja paindlikult reageerida, koostöö lääneliitlastega on Eesti iseseisvuse kindlustamise nurgakivi. Selleks kulutatavaid vahendeid ei tohi ühelgi juhul alahinnata,“ ütles Mihkelson ning lisas, et "liitlaste vastuvõtu tagamiseks vajalikud summad ei tohiks tulla iseseisva kaitsevõime arendamise arvelt".

Mihkelson märkis, et arvestades Venemaa Lääne sõjaväeringkonnas paiknevat löögijõudu, on NATO poolse usutava heidutuse saavutamiseks hädavajalik suurendada liitlaste kohalolekut vähemalt pataljoni tasemele igas Balti riigis.

IRL-i eestseisus otsustas toetada prioriteetse valdkonnana täiendavate liitlastvägede vastuvõttu. Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks riigieelarve strateegia, mille järgi investeeritakse praegusest oluliselt rohkem liitlaste vägede viibimisse Eestis. Liitlaste sõjalise kohaloleku tagamiseks Eestis eraldab valitsus igal järgmisel neljal aastal 5,5 miljonit eurot. Kokku on see summa 22 miljonit eurot.

Wall Street Journal teatas eelmisel nädalal, et NATO riigid paigutavad Balti riikidesse ja Poola neli pataljoni ehk umbes 4000 meest.

„Lõplik otsus lisavägede saatmise kohta langetatakse NATO tippkohtumisel Varssavis juuli alguses. Eesti jaoks on oluline olla lisavägede saabumiseks valmis, et vajadusel kiirelt täiendada taristust ja vastuvõtuplaane korrigeerida,“ ütles Mihkelson.