IRL ja sotsid kemplevad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse üle

 (41)
Noored Kooli Viimsi koolis
Klassitund Viimsi koolisFoto: Eero Vabamägi

Samal ajal kui õpetajad teevad koolides õpilastega suvetööd ja abituriendid saavad kätte oma küpsustunnistused, kemplevad koalitsioon ja opositsioon riigikogus uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) vastuvõtmise üle.

Riigikogu kultuurikomisjon arutas PGSi eelnõu ja muudatusettepanekuid täna hommikul kell 8 alanud koosolekul. Komisjon otsustas eelnõu koos 92 muudatusettepanekuga saata riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks.

Hetkel ei ole riigikogu liikmetel veel võimalik muudatusettepanekuid lugeda, eelnõu kommenteeritud tekst saab avalikuks hiljemalt täna õhtul kell 17.15.

Homme kell 14 algava istungi päevakorras ongi teine lugemine ja komisjoni ettepanek on see lõpetada ning panna eelnõu neljapäevaks kokku kutsustud täiendaval istungil lõpphääletusele.

Riigikogu juhatuse otsusega on neljapäevaks kokku kutsutud täiendav istung ja selle lõppemisel, kui päevakord pole veel ammendunud, alustatakse teise täiendava istungiga. Kui vahepeal peaks kell näitama südaööd, tuleb riigikogu juhatusel välja kuulutada juba erakorraline istung. Kõik selleks, et enne suvepuhkust koos teiste eelnõudega lõpetada ka uue PGSi menetlus.

Kui opositsioonis oleva sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed on leidnud, et tegemist on kiirustamisega ja valitsuskoalitsioon tahab läbi suruda PGSi muudatused, mille sisu on teadmata nii parlamendi kultuurikomisjonile kui ka opositsioonile, siis koalitsioonis olev IRL on vastupidisel arvamusel.

Seotud lood:

Riigikogu kultuurikomisjoni liikme Andrus Saare (IRL) sõnul levitavad sotsiaaldemokraadid ebatõdesid.

"Sotside süüdistustel, nagu põhikooli ja –gümnaasiumiseadus võetaks vastu kiirustades ja teiste arvamust arvestamata, puudub tõsiseltvõetavus," ütles Mart Laari asendusliikmena haridusministri nõuniku kohalt riigikokku tulnud Saare.

Saare sõnul on muudatusi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses riigikogus arutatud üle poole aasta, komisjon on eelnõud arutanud kahekümne kuuel komisjoni istungil, samuti on eelnõu kogu aeg olnud riigikogu liikmetele kättesaadav.

"Oma ettepanekuid ja arvamusi eelnõule on esitanud kokku 29 asutust, ühendust ja inimest, nende seas Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Õpetajate Liit," rääkis Andrus Saare.

Samuti saavutati tema sõnul riigikogu kultuurikomisjonis mitmetes väga põhimõttelistes ettepanekutes opositsiooniga üksmeelel. Ta tõi näiteks, et tänu konsensuslikule toetusele tulevad maakonnakeskustesse riigi poolt rahastatavad tugiteenused.

Samuti lepiti Saare sõnul kokku koolivaheaegade jaoks suurema paindlikkuse andmine.

"Opositsioon soovis säilitada rahvusvahelise õppe korralduse ja koolipiirkonnad sellisel kujul, nagu on sätestatud tänases kooliseaduses ning komisjonis said nii need kui paljud muud ettepanekud heakskiidu," ütles Saare.

Rahastamisest räägitakse alles sügisel

Saare rõhutas, et arutelu kooliseaduse üle pole veel lõppemas. "Suvel valmistab valitsus ette seadusemuudatuse koolide rahastuse põhimõtetega, et sügisest saaks riigikogu seda menetlema hakata," märkis Saare. "See tagab põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele juurde vajaliku rahalise poole, sh õpetajate palgakasvu ja toetuse omavalitsuste palgal olevatele tugispetsialistidele."

Uue seadusega tagatakse kodulähedase põhikooli säilimine ja tugevad maakondlikud gümnaasiumid, samuti suureneb koolide iseseisvus ja vastutus oma elu korraldamisel.

Lisaks täpsustatakse uue seadusega õpetajate töökoormust, kelle kogu tööaeg peab mahtuma nädalas 35 töötunni sisse, mis kätkeb endas kõiki õpetaja tööülesandeid.