"IRL peab vajalikuks hoida kodakondsuspoliitikas konservatiivset joont ning ei toeta praegu kehtivate kodakondsuspoliitika põhimõtete muutmist," ütles IRL-i pressiesindaja Kaido Kukk Delfile.
"Igasugune kodakondsusega mängimine looks Eesti julgeoleku aspektist ohtliku pretsedendi, millest tuleks hoiduda," lisas ta.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, Reformierakonna liige Rait Maruste, ütles eelmisel nädalal Delfile, et erakonna 2015 valimisprogrammis on sees lubadus võimaldada välismaal elavatele sünnijärgsetele eestlastele topeltkodakondsus.
"Väikerahva ja -riigina me peaksime leidma sõpru, mitte tekitama vaenlasi ning probleeme. Seepärast toetan ideed lubada sünnijärgsetele ehk põlvnemisel põhinevatele eestlastele topeltkodakondsust. Rõhutan, et jutt käib sünnijärgsetest eestlastest välismaal, mitte suurest hulgast venekeelsest mitte-eestlaskonnast, kes on Eestis sündinud. Me ei ole mõelnud, et me lubame viimastele topeltkodakondsust," selgitas Maruste.
Maruste kinnitas, et seadusemuudatuse järel võiksid vähemalt teoreetiliselt Eesti kodakondsuse saada kõik need kümned tuhanded Ameerika Ühendriikide, Kanada, Austraalia, Rootsi jt. riikide kodanikud, kelle esivanemad olid Eesti kodanikud esimesel iseseisvusperioodil, s.t. aastatel 1918-1940.
"Põlvnemine on igikestev. Kuid kuna Eesti taasiseseisvumine rajanes esimesele Eesti Vabariigile, siis meil ei ole ju vaja palju tagasi minna – me räägime kolmest põlvkonnast. Sealt hakkas Eesti riik hargnema. Kodanike Komiteede liikumine ehitati üles põhimõttele, et need kes olid Eesti kodanikud 1918-1940, neil oli õigus otsustada ka taasiseseisvunud Eestis."
