IRL-i sisesõda: Tsahkna ja Kiisler viivad erakonna volikogu ette vastandlikud ettepanekud
Margus Tsahkna tegi möödunud nädalal ettepaneku, et 8. aprilli volikogul kutsutaks kokku erakorraline suurkogu, mis hääletaks põhikirja muudatuste üle, ja pärast seda korraldataks IRL-i korraline suurkogu, kus valitakse uue põhikirja järgi erakonna uued juhid.
Tsahkna põhikirja muudatustele on aga pikalt vastu olnud erakonna Res Publica tiib. Teisipäeval kritiseeris IRL-i aseesimees Siim Kiisler teravalt erakonna esimehe põhikirja muutmise plaani ning tegi ettepaneku, mis läheb Tsahkna omaga selgelt vastuollu.
IRL-i aseesimees tahab, et 8. aprillil toimuv volikogu kutsuks 6. mail kokku hoopis erakonna korralise suurkogu, mis valiks vana põhikirja järgi uued juhtorganid ning alles pärast seda hääletaks põhikirja muudatusettepanekute üle.
Kiisleri ettepanekut volikogule arutab esmalt nädala pärast toimuv eestseisus, kuid suure tõenäosusega läheb Kiisleri ettepanek eestseisusest läbi, sest IRL-i nn poistebändil on erakonna eestseisuses enamus.
Täna volikogu liikmetele jõudnud kirjas nõudis aga Tsahkna põhikirjast tulenevale esimehe õigusele viidates, et erakonna erakorraline suurkogu tuleks kokku kutsuda juba 29. aprillil ehk nädal enne Kiisleri plaanitavat suurkogu võetaks siiski partei põhikirja muutmise ettepanekud arutluse alla.
See tähendab, et 8. aprillil koguneval volikogul lasub raske otsus erakonna tuleviku osas: kas valida erakonna juhtorganid vanade reeglite järgi, mida toetab Res Publica tiib, või minna uuenduste teed pidi, kui erakonna põhikirja muudetakse Tsahkna ettepanekute kohaselt.
Volikogu otsusest oleneb Margus Tsahkna saatus, kes ütles muudatusettepanekuid esitades, et kui need jäävad heakskiiduta, ei näe ta võimalust erakonna juhina jätkata.
Kuidas volikogu ka ei otsustaks, on erakonna liitmine pärast meedias toimunud avalikku sõnasõda ning võidu suurkogu kokkukutsumise ettepanekute tegemist keeruline.
Kiisler: Tsahkna uued ideed muudavad IRL-i kinnisemaks ja tugevdavad esimehe võimu
Tsahkna tõi esmaspäeval oluliste muudatustena välja järgmised neli punkti: et erakonna juhtkonna valimistel on igal hääleõiguslikul liikmel üks hääl; muuta erakonna põhikirja nii, et lisaks tavapärasele hääletusele kasutatakse ka ID-kaardiga autentimisel põhinevat valimissüsteemi; muuta erakonna eestseisuse 15-liikmeliseks ning et erakonna aseesimehed kinnitatakse erakonna esimehe ettepanekul valitud eestseisuse liikmete seast erakonna volikogu poolt.
Tsahkna erakonnakaaslast Siim Kiislerit hämmastas esimehe ettepanek muuta põhikirja nii, et erakonna hääletusel kasutataks ka elektroonilist hääletamist. Seda põhjusel, et elektroonilise hääletamise võimalus on IRLi põhikirjas juba aastaid olemas. “See asjaolu on Tsahknale väga hästi teada,” märkis Kiisler.
“Samas tuleb Tsahknalt kui erakonna esimehelt küsida, mida on ta ette võtnud, et turvaline elektrooniline hääletussüsteem sisevalimistel reaalseks kasutamiseks valmis oleks — nii nagu tänane põhikiri ette näeb,” uuris Kiisler.
Tsahkna idee kaotada aseesimeeste otsevalimised tähendab Kiisleri hinnangul ühelt poolt lihtliikme otsustusõiguse vähenemist, kuid tugevdab esimehe võimu erakonnas.
Juhtorganite valimisel liikme häälte arvu piiramine muudab Kiisleri sõnul erakonna juhtimist kindlasti kinnisemaks, eriti koosmõjus eestseisuse suuruse vähendamisega. “See muudab palju raskemaks väiksemate piirkondade liikmete, aga samuti uute ja noorte liikmete võimaluse saada valituks juhtkonda,” lisas IRL-i parlamendisaadik.
Kiisler tõi võrdluseks Reformierakonna sisevalimised, kus on liikmel hääli sama palju kui on kohti — 14, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal on liikmel hääli pool valitavate arvust, samuti Keskerakonnal. Vabaerakonnal on sisevalimistel häälte arv samasugune IRLi omaga — ruutjuur valitava organi liikmete arvust ümardatuna suurema täisarvuni. “Seega on liikmel kõige väiksem valikuvõimalus sisevalimistel täna just IRLil ja Vabaerakonnal,” ütles Kiisler kokkuvõtteks.
