IRL-i liikmed on kooseluseaduse suhtes eriarvamustel, Kross, Alender ja Samost suhtuvad eelnõusse positiivselt

 (67)
Europarlamendi valimised
Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson ja Yoko Alender pärast Europarlamendi valimisiFoto: Priit Simson

Kuigi riigikogus olevatest erakondadest on kooseluseadusele avalikult suurimat vastupanu osutanud IRL, ei ole erakonnas selles küsimuses sugugi üksmeelt.

Eerik-Niiles Kross, Anvar Samost, Yoko Alender ja mõningatel andmetel ka Marko Mihkelson ja Liisa Pakosta on nende seas, kes suhtuvad samasooliste kooselu seadustamisse soosivalt. Tõsi, esimesed kolm ei ole IRL riigikogu fraktsiooni liikmed ega saa seetõttu ka osaleda seaduse vastuvõtmise hääletusel. Delfile on ka väidetud, et seaduseelnõu menetlemise ajal riigikogu õiguskomisjonis asendas IRL poolt Ken-Marti Vaherit hoopis Priit Sibul. Viimane on teatavasti eelnõu üks tulisemaid vastaseid.

Eriarvamused kõigis erakondades

IRL-i  tulevikulootus ja Tallinna linnavolikogu liige Yoko Alender, kes kandideerib erakonna nimekirjas kevadel riigikokku, toetab kooseluseadust selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt ning toob esile fakti, et TNS Emori poolt läbi viidud küsitluses inimeste hoiakute kohta kooseluseaduse suhtes selgus, et kõige suurem vastuseis kooseluseadusele on hoopis Keskerakonna valijate poolt. Vaid 16 protsenti Keskerakonna valijatest toetab kooseluseadust ning selle vastu on 72 protsenti. IRL-i valijatest toetavad kooseluseadust 38 protsenti - vaid protsendi võrra vähem kui sotsiaaldemokraatide valijate seas.

Seotud lood:

"Seadusele on vastu osa praegusest IRL-i riigikogu fraktsioonist. Mina täna fraktsiooni ei kuulu – kui kuuluksin, hääletaksin kooseluseaduse poolt," ütles Alender Delfile.

"IRL-il on umbes 10 000 liiget. Julgen arvata, et nende hulgas on toetus seadusele umbes sama suur kui ühiskonnas keskmiselt. Kuna uuringud näitavad, et IRL-i valija on keskmiselt kõrgemalt haritud, usun, et tegelikult on protsent isegi suurem, sest reeglina käib sallivus käsikäes vaimse küpsuse ja ka haritusega," arvas Alender.

Ka Eerik-Niiles Kross ja Anvar Samost rõhutasid, et igas erakonnas on mõni selline küsimus, kus on eriarvamused ning IRL-is on arvamuste paljusus lubatud.

"Erakond on elus organisatsioon ja IRL on üks n-ö päriserakondadest Eestis. Sellises erakonnas on loomulik, et teatud küsimustes on eriarvamused. Küsimus on kuidas neid inimesi, kes arvavad teisiti, koheldakse. Mõnes erakonnas on nii, et öeldakse: ärge andke selles küsimuses intervjuusid, ärge olge avalikult eriarvamusel. IRL-is ei ole nii. Erinevus on see, et IRL-i liikmed on oma arvamusest kooseluseaduse teemal avalikult rääkinud, kuid paljud Keskerakonna ja SDE liikmed seda ei ole," selgitas Samost.

Seaduse ettevalmistustöö jätab soovida

Samost rääkis, et ta toetab põhimõtteliselt samasoolistele paaridele teistega võrdsete, seal hulgas abieluõiguse andmist, kuid heitis kooseluseaduse eelnõule ette, et seda ei ole presenteeritud läbipaistvalt.

"Mis puudutab seda seadust, siis iseenesest seda on keeruline toetada eelkõige sellepärast, et ta on suhteliselt silmakirjalik eelnõu. Oleks võinud esitada paranduse perekonnaseadusele, mis oleks andnud samasoolistele võimaluse abielluda. See oleks eelnõu algatajate poolt olnud aus – hetkel on mulle jäänud mulje, et seaduse eesmärk on jätta teatud poliitikutele võimalus öelda, et abielu ta ei puuduta, kuid enamus inimesi, kes ei jälgi menetlemist riigikogu saalis, arvavad niikuinii, et tegemist on samasooliste abielu seadustamisega. Kahetsusväärne on, et eelnõu autorid püüavad jätta teistsugust muljet."

"Rääkides eriarvamustest, siis näiteks Reformierakonna fraktsiooni liige Väino Linde heidab sellele seadusele samuti ette, et see ei ole korralikult läbimõeldud," nentis Samost, vihjates faktile, et mitte ükski suurem erakond ei ole kooseluseaduse osas tegelikult sada protsenti ühtne.

IRL-i aseesimees ja erakonna fraktsiooni esimees Tallinna linnavolikogus Eerik-Niiles Kross toetab väga üheselt seaduse vastuvõtmist ning ei arva, et parlament peaks tingimata alluma avaliku arvamuse survele.

"Kooseluseaduse diskussioonis tehakse pidevalt seda viga, et leitakse, et vähemus peab justkui alluma enamuse diktaadile. Tegelikult on demokraatias vastupidi. Kui küsimus puudutab inimõigusi ja vähemuse õigusi, peab enamus arvestama vähemuse huve ja olema eriti vastutustundlik neis asjus," arvas Kross.

Debatt kooseluseaduse üle on läinud teemast kõrvale

Kross, Samost ja Alender on ühel meelel, et koostööseaduse ümber toimuv on ühiskonda liialt polariseerunud ning taunivad vastaspoolte üksteise vahelist siltide kleepimist.

"Ma olen avalikult välja öelnud, et ma toetan seda eelnõu. Kuid täna teeb mind pigem murelikuks kooseluseaduse ümber käiva debati radikaliseerumine. Minu arvates ei tule see ühiskonnale kasuks. Segi aetakse maailmavaade ja religioon, segi aetakse emotsioonid ja õigus," muretses Kross.

"Nii nagu riik ei saa inimesele öelda, kellega ta tohib koos elada, ei saa riik ka kirikule ette kirjutada, kuidas kirik peab suhtuma abiellu. Nii nagu ma austan iga inimese eraelu puutumatust, austan ma ka kiriku ja usklike veendumusi oma traditsioone järgida. Selles mõttes ei arva ma, et me peaksime hakkama Eestis seadustama samasooliste kiriklikku laulatust, riivates sellega paljude inimeste tundeid. Ent samasoolistele paaridele tuleb anda võimalus samaväärseks kooseluks igas ilmalikus mõttes kui erisoolistel paaridel. Selline tolerantsus kuulub minu arvates kristliku maailmavaate juurde," lisas IRL aseesimees.

Ka Yoko Alender leidis, et debatt on teemast tihti kõrvale läinud.

"Konkreetsest seaduseelnõust on arutelu vägagi kaugenenud, käib justkui mingi eksistentsialistlik hea ja kurja võitluse muinasjutt. Mõnes mõttes tõendab see, et vajame ühiskonnas ja inimestena lugusid - müüte, aga ma ei ole kindel, kas praegune Jumala, usu, kiriku, pere, sallivuse jm. mõistetega sellisel kujul opereeriv diskussioon on viljakas. Mulle on seetõttu ehk kõige enam hinge läinud Risto Kübara kirjutis, mis rääkis asjast - päris inimese tegelikest kogemustest," nentis Alender.

Alender avaldas ka lootust, et IRL-is jääb tulevikus peale iga ühiskonna liiget väärtustav seisukoht.

"Olen erakonnas korduvalt tõstatanud kooseluseaduse teema, minu ja paljude teiste kooseluseaduse pooldajate arvamust aktsepteeritakse. On selge, et tegemist on küsimusega, mille osas ei ole tegemist poliitilise maailmavaate küsimusega ja nii nagu selle pooldajad ja vastased ühiskonnas ei jagune poliitilise maailmavaate alusel, nii aktsepteerime selles osas ka erakonnasiseselt erinevaid arvamusi."

"Minu jaoks põhineb konservatiivne maailmavaade üksikindiviidi vabadusel ja vastutusel - oleme kogukonnana tugevad, kui austame ja aktsepteerime igat kogukonna liiget, hukka saab mõista vaid tegusid, mis teisi kahjustavad. IRL-i liikmena loodan, et selline arusaam saab erakonnas valdavaks, inimesena loodan, et meie kultuuris laiemalt," lisas Alender.