IRL algatatud omavalitsusreform jätaks 2017. aastaks alles 63 omavalitsust
"Ajutine valitsus isegi ei teeskle soovi meie omavalitsusi tugevdada ning on otsustatud pea jaanalinnu kombel liiva alla pista. Lõputult rääkida sellest, kuidas käib omavalitsuste funktsioonide kaardistamine, ei vii meid reformile kuidagi lähemale," rääkis regionaalministrina omavalitsusreformi välja töötanud Siim Kiisler.
Kiisler ütles, et omavalitsusreformi arutelu tuleb tuua riigikokku, kuna viimati arutati parlamendis vastavat seaduseelnõud 75 aastat tagasi, mil haldusreformi tulemusena jäi Eestis alles 248 valda.
Kiisleri sõnul ei suuda suur osa praeguseid omavalitsusi täita neile pandud ülesandeid ning see võimekus väheneb iga aastaga. "Kõige valusamalt tunnevad seda just maapiirkondade elanikud ning seal on ka toetus meie väljapakutud reformile kõige tugevam," viitas Kiisler äsja Siseministeeriumi poolt avaldatud uuringule, mille järgi 71 protsenti neist, kes sel teemal arvamust omavad, toetavad Tõmbekeskuste Eesti elluviimist. Kõige suurem on toetus just külades ja alevikes.
"Omavalitsusreformi vajadusest on tänaseks aru saanud kõik peale nende kahe erakonna, kes täna paraku valitsuse moodustavad," lisas Kiisler.
Eelnõu näeb ette, et selle aasta lõpuks valivad omavalitsused vabatahtlikult välja, millise tõmbekeskusega ühineda. Neis piirkondades, kus selleks ajaks kokkuleppele ei jõuta, lahendab tekkinud erimeelsused valitsus. Reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles reeglina elab üle 5000 inimese.
Täna on Eestis 215 omavalitsust, enamikus neist elab vähem kui 2000 elanikku.
