Pärast eriolukorra lõppemist on valitsus mitmeid piiranguid leevendanud. Nii on piirid avanenud Läti ja Leeduga ning Eestisse saavad tulla ka Soome kodanikud, elamisloa või -õiguse omanikud, kes tulevad siia tööle, õppima või tungivatel perekondlikel põhjustel.

Viimasel ajal on peaminister Jüri Ratasel tulnud aru anda, mis põhjusel on piirid veel Rootsiga kinni. Eelmisel nädalal saatis Rootsi valitsus Ratasele järelepärimise, et kindlaks teha, ega piirid seetõttu suletud pole, et Rootsi valis koroonaviirusega võitlemisel teistsuguse lähenemise, nagu oli peaminister märtsi lõpus viidanud. Ka tänasel valitsuse pressikonverentsil küsis Rootsi ajakirjanik Rataselt, kas Eesti suhtub Rootsisse teistmoodi kui teistesse riikidesse.

Ratase sõnul on valitsuse soov selles regioonis võimalikult kiiresti piirid avada, aga see sõltub epidemioloogilisest olukorrast. Valitsust nõustava teadusnõukogu juht Irja Lutsar selgitas, et see tähendab, et otsus tehakse haigusjuhtude arvu põhjal. Riigis peab koroonaviirusesse nakatumiste arv olema viimase kahe nädala jooksul 25 100 000 inimese kohta.

"Paljud Euroopa riigid on juba sellele tasemele jõudnud. Meil Eestis on see näitaja kahe nädala lõikes 5-6. Rootsis on aga haigusjuhtude arv veel kõrge - viimati 75 100 000 kohta," ütles ta.

Erinevate riikide haigusjuhtude andmeid kogub Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ECDC), Eestile tuleb ülevaade erinevate riikide haigusjuhtudest kord nädalas.

"Kui näitajad on piisavalt madalad, siis ei tähenda see, et kohe saab piirid lahti teha, vaid olukorda tuleb ikkagi pikemaajaliselt hinnata. Oluline on vaadata üldist trendi - kas on langus või näitajad on hüplikud," lisas Lutsar. Ta nentis, et ka siis, kui haigusjuhte on riigis kahe nädala jooksul 25 100 000 kohta, ei ole see nii madal näitaja, et hüppeid enam ei ole.