Irja Lutsar: kui nakatumisnäitaja ka uute piirangute ajal ei vähene, pole eriolukord välistatud

Täna teatas valitsus, et tulevast nädalast suletakse kõik koolid. Teadusnõukoda käis välja aga hoopis põhikoolide ja gümnaasiumide kaugõppele suunamise. Viroloog ja teadusnõukoda liige Irja Lutsar nentis, et väikeste laste roll nakkuse levitajana pole selge.

Algklassilapsed haigestuvad koroonasse vähem. “Küll pole teada, kuivõrd on nad nakkuskandjad - sellele pole kellelgi head vastust,” ütles Lutsar. Kuigi algkoolides on nakatunuid pigem vähe olnud, siis on lapsed siiski mõnel juhul nakkuse koju viinud. “Siis ongi võimalus, et nad viivad viiruse vanavanematele. Kui nemad peaksid töötama näiteks haiglas või vanadekodus, levib viirus veel riskigrupis edasi,” selgitas Lutsar.

Ta kiitis valitsuse otsust. Ainus küsimus tekib sellega, kas seitsmeaastased lapsed saavad juba üksi kodus hakkama, kui nende vanemad peavad elutähtsal ametikohal edasi tegutsema. “Logistiliselt on kõikide kooliastmete sulgemine aga kõige kergem. Loodan, et saame uut veerandit alustada uuelt lehelt, meil on mitu nädalat nüüd kõige läbimõtlemiseks,” kõneles viroloog.

Kirikute uksed jäävad lahti

Valitsus ei sulgenud kirikuid. Lutsari hinnangul võibki paljude usklike jaoks olla kirik ainus õlekõrs, mis veel maailma jäänud. “Eriti nendele inimestele, kellel pole sel aastal kõik nii hästi läinud, kes on kogenud halbu sündmuseid,” arutles Lutsar. “Neil on see hingele vajalik,” lisas ta. Küll aga on teadusnõukoda soovitanud pühade ajal korraldada rohkem jumalateenistusi, et inimesed saaksid end rohkem hajutada. Ühtlasi tuleb kirikus kanda maski, hoida distantsi ja käsi desovahendiga puhastada.

Uued piirangud on Lutsari hinnangul juba üsna korralikud. “Saan aru, et ka kaubanduskeskuseid kontrollitakse rohkem,” mainis ta. Viroloog avaldas lootust, et piirangud toimivad ja nakatumisnäitaja hakkab vähenema.

Kui nakatumiskordaja ka uute piirangute ajal alla ühe ei liigu, siis pole eriolukord välistatud. “Eriolukord on laual,” kinnitas Lutsar. “Mul on väga kurb, et inimesed pole kunagi targemad, kui olime aastal 1600,” viitas viroloog katkupandeemiale, mis toona laastas paljusid Euroopa riike. “Toona oskasime vaid peitu pugeda ning maailm pole edasi läinud. Näitajad pole üldpildis kohutavalt suured, aga loomulikult tuleks nakatumisnäitajaid stabiliseerida.”