Viroloog Irja Lutsar jagas sotsiaalmeedias uuringut, millest nähtub, kuidas suletud koolidest tingitud tühimik hariduses maksab kätte rohkemate kaotatud eluaastate arvelt kui koroonasurmade arv: halvem haridus tähendab teoreetiliselt lühemat keskmist eluiga.

Uuring, mis viidi läbi USA ja Argentiina näitel, rõhub algkooliealiste laste vajadusele saada stabiilselt kvaliteetset kooliharidust - mahajäämine algkoolis mõjutab üsnagi suure tõenäosusega võimalust, et laps ei lõpeta keskkooli.

Kuna koolide sulgemine tähendab laialdast distantsõpet, on hariduse kvaliteet tänavusel aastal märgatavalt kehvem. Enim mõjutab see aga just nimelt algkooliealisi, kelle puhul on uuringute raames täheldatud kõige rohkem mahajäämist õpitu omandamisel läbi virtuaalse klassiruumi.

Sotsiaalteadustes on paika pandud paljude uuringute põhjal suhe "mida kehvem haridus, seda lühem eluiga". Seetõttu asuti võrdlema kaotatud eluaastaid esimese koroonalaine raames nii koolijütsidel kui ka surmava viiruse tõttu surma saanud isikutel. Esimestel muidugi oletuslikul tasandil.

Võrreldavateks arvudeks võeti

* distantsõppe kehvemast kvaliteedist tingitud teoreetiline eluea vähenemine koolilastel (5,53 miljonit kaotatud eluaastat)

* koroonaviiruse tõttu päriselt kaotatud eluaastad surma saanud inimeste näitel (umbes 1,5 miljonit kaotatud eluaastat)

* oletuslik arv lisandunud koroonasurmi, kui koolid oleksid pandeemia esimese laine ajal lahti jäetud (1,47 miljonit kaotatud eluaastat)

Artiklis leiti, et kui koolid oleksid avatuks jäänud, poleks suurenenud koroonasurmade statistikast tulenenud kaotatud eluaastate arv (2,97 miljonit aastat kaotatud eluaastaid) ületanud praegust numbrit, mis ilmestab kaotatud eluaastate arvu (5,53 miljonit kaotatud eluaastat) USA õpilaste seas.

Lutsar märkis, et selliseid asjaolusid tuleb nimelt tuleviku tarbeks silmas pidada. Ta loodab, et 2021. aasta alguses saavad jaanuaris koolid taaskord avatud.

"Kui koolid on kinni, saavad halvema hariduse vähekindlustatud inimesed ja need, kelle perekond ei saa lapsi õppimisel kaasa aidata. Ja nagu kõnealusest uuringustki näha, siis kel parem haridus, see elab kauem," märkis viroloog.

Lutsar sõnas, et on igati hariduseusku.

"Kasvasin ülesse peres, kus öeldi "venelased võtsid mult kõik, aga mitte mu aju". Hariduse kinnipaneku suhtes peame kindlasti tagama, et kõik Eesti lapsed saaksid võrdselt hea hariduse," märkis Lutsar.