Irene Käosaar lahkus Eesti 200-st

 (35)
Eesti keele õppe võimalus
Eesti keele õppe võimalusFoto: Jaanus Lensment

Integratsiooni Sihtastutuse juht Irene Käosaar lahkus täna erakonnast Eesti 200. Ta põhjendas oma otsust sotsiaalmeedias.

"Kuigi olen mitmetes erinevates intervjuudes oma seisukohta avaldanud, on minult ikka küsitud, et mis on minu seisukoht plakatite küsimuses. Saan aru, et teema on juba veidi tüütavakski saanud, aga tunnen justkui "võlga". Lühidalt kokkuvõttes: minu arvates ei olnud see hea kampaania ja ma oleksin rõõmus, kui saaks aja tagasi pöörata ja selle olematuks teha," kirjutas Käosaar.

"Esiteks, probleemi tuum, millele viidati, ei ole ühiskonnas seal, kuhu osutati. Meil on segregatsioon ühiskonnas olemas, aga see ei ole ammu enam üksteist sildistav ja eemaletõukav. Ka integratsiooni monitooring näitab, et noored on palju rohkem koos, valdavad eesti keelt järjest paremini ja peavad üldjuhul Eestit oma kodumaaks – seega väita, et 28 aastat pole midagi tehtud, ega pole midagi muutunud, on minu arvates ebaõiglane ja silmakirjalik."

"Pigem on küsimus selles kuidas ühiskondlikud kokkulepped, milleni on juba jõutud (ja seegi on suur samm edasi), ellu viia – hariduskorraldus on selles reas kõige tähtsam küsimus, sellega nõustun. Mida ma aga ei näinud selles kampaanias, olid selged lahendusettepanekud, kuidas jõuda sinna, kuhu tahame jõuda. Saan aru, et kampaania eesmärk oli nendest lahendustest rääkima hakata, aga enamus inimestest, kes puudutatud said, ei tea sest enam midagi," lisas Käosaar.

"Mis mind aga kõige enam riivas oli läbimõtlematus inimestele haigettegemise osas – on ühiskondlikke teemasid, millega ei saa üksteist loopida, sest visatud lumepalli sisse võib olla peidetud telliskivi ja vigastus saab olema suur ja lihtsalt vabandamisega korvamatu. Nii juhtus ka seekord. Seega, kahjuks, näen, et selles kampaanias puudus ühiskondlik ja isiklik empaatia ja see tegi mulle kõige enam haiget. Meie ühiskonnas on palju inimesi, kelle jaoks trükisõnas ilmunu ongi lõplik tõde – kriitilist mõtlemist ei ole kindlasti veel nii palju kui me tahaks – seega, kardan, et paljudele inimestele tekkis sellel päeval uus tõde (või värskendus 90ndate alguse tõde, mis juba hingesopi avarusse kadunud oli). Lõimumisvaldkond on saanud suure tähelepanu osaliseks, selle üle olen rõõmus, aga seekord ei pühitsenud eesmärk abinõu," nentis Käosaar.