Välisministeeriumi hinnangul on antud olukorras kõige tõhusam toetada Iraani rahaliselt ning kasutada selleks kohapeal abitöid koordineerivate ÜRO allasutuste kanaleid (ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibürood) vastavalt nende ettepanekutele.

Arvestades varasemate aastate arengukoostöö kogemusi ning riigieelarves arengu- ja humanitaarabi tarvis eraldatud vahendeid — 2003. aastal oli selleks ette nähtud seitse, järgmise aasta eelarve annab kaheksa miljonit krooni — teeb välisministeerium ettepaneku eraldada abisummana kuni 400 000 krooni, ütles ministeeriumi pressiesindaja Anneli Kimber BNS-ile.

Tulenevalt 1. jaanuaril 2004 jõustuvast seadusemuudatusest, mille kohaselt arengu- ja humanitaarabi vahendid tuuakse välisministeeriumi eelarvesse, arutab eelmainitud ettepanekut ametkondade vaheline komisjon ning seejärel kinnitab välisminister Kristiina Ojuland. Tõenäoliselt juhtub see juba uue aasta alguses.

Päästeameti peadirektori Mati Raidma hinnangul oleksid Eesti võimalused Iraani abistamisel suuremad.

Raidma ütles venekeelsele “Aktuaalsele kaamerale”, et Eesti peaks kuuluma nende riikide loetellu, kes annavad abi hädas kannatajaile. Ta lisas, et muu hulgas annaks see suuremat kindlust välisabile, kui Eestis midagi juhtuks.

Eestil on olemas väljaõppe saanud meedikud ja päästemeeskond, kes on osalenud rahvusvahelistel õppustel, aga mitte tegelikul abiosutamisel, lisas ta. Nende kahenädalane viibimine Iraanis maksaks kaks-kolm miljonit krooni.