Iraagist pärit Mohamad: Viljandi volikogu purjus aseesimees tülitas mind ja egiptlasest sõpra tänaval. Aaltonen: ma ei nimetaks seda jälitamiseks

 (130)
Iraagist pärit Mohamad: Viljandi volikogu purjus aseesimees tülitas mind ja egiptlasest sõpra tänaval. Aaltonen: ma ei nimetaks seda jälitamiseks
Viljandi linnavolikogu

Viljandi volikogu istungil tõstatati väide, et aseesimees Harri Juhani Aaltonen oli küsinud kahelt mustanahaliselt, mida nad Viljandis teevad. Aaltoneni sõnul polnud nahavärvil vestlusega pistmist.

Tänasel Viljandi linnavolikogu istungil tõstatas Randel Länts küsimuse volikogu aseesimees Harri Juhani Aaltoneni käitumise kohta. Nimelt oli Altonen nädala alguses õhtupoolikul uurinud linnas jalutanud välismaalaselt Eestis viibimise põhjuseid.

"Kolm päeva tagasi kella 9 ajal õhtul sain ma Viljandis kokku Egiptusest pärit sõbraga. Me jalutasime läbi Viljandi ja kõndisime ühes baarist mööda," rääkis juba 10 aastat Eestis elanud, kuid Iraagist pärit Mohamad Delfile. "Ühel hetkel märkasime, et baarist tuli välja mees, kes hakkas meil järgi käima. Umbes 500 meetrit hiljem peatusime, et süüdata sigaret. Siis astus ta meie juurde," rääkis Mohamad, lisades, et tundis kõrge poliitiku kohe ära, sest nad on ka varem kokku puutunud.

"Tere mehed, tohib küsida mida te siin teete?" oli Aaltonen küsinud. "Vastasin eesti keeles, et me elame siin," ütles Mohamad. Peale seda oli poliitik surunud meeste kätt ning rääkinud tund aega sellest, kuidas ta tahab kaitsta oma linna. "Ta rääkis pagulastest ja sellest, et praegune olukord pole Eestis turvaline," sõnas iraaklane.

Seotud lood:

"Seejärel küsisin ma temalt, kas ta peatas meid nahavärvi pärast ja ta vastas: jah," ütles Mohamad. "Ma ütlesin poliitikule, et tunnen teid ära, te olete linnavolikogus ja IRL-i liige. Selle peale oli Aaltonen teinud pausi ja öelnud: "Jah, ma olen praegu kõige kõrgem poliitik Viljandis."

Mohamadi sõnul oli poliitik tarbinud alkoholi ning seda kinnitas ka Aaltonen ise. Ta lisas ka, et aseesimees vabandas väga palju ning korrutas, et tal on häbi. "Lõpuks ütles, et olgu, te olete siin teretulnud, mille peale ma vastasin, et te ei pea mind tervitama, ma elan siin. See on mu kodu olnud 10 aastat," rääkis Mohamad.

"Meil on kodakondsus ning me järgime seadusi. Isegi, kui olukord oleks ohtlik, siis peaks sellega tegelema politsei. Tallinnas juhtub peaaegu iga nädal nii, et tavakodanikud küsivad, mida ma siin teen? Ma olen sellega harjunud. Aga kui selline käitumine tuleb kõrge ametniku poolt, siis see muudab olukorda," ütles Mohamad.

Volikogu istungil vastas Aaltonen süüdistustele lühidalt."Ma ei nimetaks seda jälitamiseks. Selles oli nii palju tõtt, et me saime tõesti kokku Suure Venna juures. Suurde Venda ei saanud minna, sest see pandi nende nägude ees kinni. Tõsi on ka ,et ma küsisin ka "Hello, what are you doing here" ja nii palju ongi siin tõtt."

"Ma kõndisin nende taga, sest see on kõige otsem tee sinna baari," selgitas Aaltonen. "Üks mees, kellest jutt käib, on meie volikogu liikme väimees, keda ma tunnen ja kelle kodus ma olen kaks korda käinud," selgitas ta.

"See on minu meelest väga alatu: kui ma küsin kolmelt valgelt inimeselt, mis nad siin teevad, siis sellest ei tule midagi. Aga kui küsin sama kahelt mustanahaliselt, siis olen kohe rassist," ütles poliitik.

Väide, et Aaltonen läks meestega rääkima nahavärvi pärast pole volikogu aseesimehe sõnul tõsi. "Ma rääkisin temaga võib-olla 5-10 minutit, aga aega ma ei võtnud. See, et ma rääkisin nendega nahavärvi pärast, ei vasta absoluutselt tõele!"

Mohamadi väite peale, et vestlus kestis tund aega, ütles Aaltonen: "Väga huvitav, miks ta ära ei läinud siis?"

Põhjus, miks selline teema volikogu istungil esile toodi, on Aaltoneni sõnul opositsiooni töö. "Mõelge ise. Minu teada on see mees, kellega ma vestlesin, Viljandi linnavolikogu opositsioonipoliitiku väimees."

"Mida ma olen kindlasti õppinud on see, et kui ma näen mustanahalist inimest, siis ma pean kindlasti teisele poole tänavat minema, sest muidu öeldakse jälle, et ma käitun rassistlikult," ütles Aaltonen.

Teema tõstatas volikogu istungil Randel Länts. "Mind ajendas sellest rääkima esiteks see kodaniku kohus. Astuda nende inimeste poolele, kellele tehakse liiga. Alati räägitakse, et astuge vahele, kui näete, et kedagi näiteks tänaval kiusatakse," rääkis ta.

"Teiseks isiklikud veendumused. Leian, et ksenofoobial ei ole kohta meie ühiskonnas."

"Meie linn on väga avatud. Meil on kultuuriakadeemia, kus on rahvusvahelised tudengid ja mida juhib välismaalane. Meil on siin pärimusmuusika festival, kus on suur hulk artiste välismaalased ning erineva kultuuritausta ja nahavärvusega, meil on hansapäevad, kus on välisdelegatsioonid," ütles Länts.

"Kõigele sinna juurde, et minu arvates pole kellelgi õigust niiviisi käituda. Meie linn ei vääri selliseid juhte," lisas ta.