Invaliidid võivad rahanappuse pärast toetuseta jääda
Rahandusministeeriumi hinnangul ei kannata riigi rahakott seda summat välja, kui valitsusliit kavatseb teoks teha kõik palgatõusulubadused ja rahasoovid.
Tuleva aasta eelarve kahe miljardi krooniga lõhki küsinud ministritel tuleb lähipäevadel teha valikud invaliidide, õpetajate ja kultuuritöötajate vahel.
Valitsusel tuleb otsustada ka seda, kas anda loodetud miljonid kunstimuuseumi uue hoone ehituseks või loobuda hoopis kaitsekulutuste suurendamise kavast ehk NATO ees võetud kohustustest.
Eesti Vaimupuuetega Inimeste Tugiliidu esimehe Tiiu Kiviloo sõnul annaks lubatud toetused tuhandetele puudega inimestele ja nende peredele võimaluse elada inimväärsemat elu.
"Paljud täisikka jõudnud vaimupuudega noored on pensionärist vanema hooldada. Üks pension läheb korterile ja teise eest saab kuidagimoodi süüa," ütles Kiviloo. "1025 krooni kuus on inimõigusi piirav. Ka vaimupuudega inimene vajab riideid ja tahab ringi käia."
Kui invaliidide jaoks raha ei leita, tuleb valitsusliidul teist korda suruda läbi seadusemuudatus, mis lubatud soodustused ära nullib. See paneb raskesse seisu sotsiaalminister Eiki Nestori, kes on korra pidanud toetuste edasinihutamist parlamendis põhjendama, kirjutas ajaleht.
"Andku mu poliitikusaatus mulle sellist kergendust, et mul kunagi enam poleks vaja tulla teie juurde sellise eelnõuga nagu see," ütles Nestor mullu sügisel.
Opositsioon süüdistas tollal valitsust inimeste õigustatud ootuste petmises. Nestori sõnul oli tal rahandusminister Siim Kallasega tõsine jutuajamine sotsiaalministeeriumi eelarve üle.
"Lahkhelist moodustavad puuetega inimeste toetused lõviosa," sõnas Nestor. "Eelarve on poliitiline dokument. Ei saa välistada, et küsimused jäävad koalitsiooninõukogu lahendada."
Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul lähevad kõik eelarve valukohad otseteed valitsusele otsustamiseks.
"Avalik sektor on liialt laiaks paisunud. Väikeriik ei suuda kõiki kulutusi katta," rääkis Vaarik. "Väita võib ka, et osa raha on valesti kasutatud. Eelarves on programme ja kirjeid, mille üle puudub kontroll."
Tänavu riigieelarvest toetusteks makstavale 2,9 miljardile kroonile on ministeeriumid esitanud lisaks taotlusi veel miljardi ulatuses. "Juba praegu läheb meeletu hulk maksumaksja raha toetusteks. Maksumaksja ise seda ilmselt hästi ei tea," sõnas Vaarik. Palgatõususoove on kokku esitatud 958 miljoni krooni eest.
Kultuuriministeerium seisab kantsler Margus Allikmaa sõnul jätkuvalt kolme prioriteedi eest, mis nõuavad täiendavalt 104 miljonit krooni. "Väga oluliseks peame kõikide kultuuritöötajate kümneprotsendilist palgatõusu ja kunstimuuseumi uue hoone ehituse alustamist," sõnas kantsler.
Lisaraha on vaja ka ministeeriumi enda haldussuutlikkuse parandamiseks, mis on tagasihoidlik. "Meil pole üldse raha seaduseloomeks ega sentigi ministeeriumi juures töötavate alaliste komisjonide tarbeks," märkis Allikmaa.
Seaduse järgi peavad ministeeriumi juures töötama komisjonid, mis tegelevad autoriõiguste, meedia ja pornograafia küsimustega. "Väga ja väga alafinantseeritud on ka meie valitsusala infrastruktuur," kurtis Allikmaa. "Erinevalt teistest on meie investeeringud kasvanud vaid mõne protsendi võrra."
Kultuuriministeerium loodab raha saada Pärnu teatri remondiks, Pärnu uue raamatukogu ehituse alustamiseks, Tartu ja Keila veekeskuste ja Kihnu rahvamaja tarbeks.
Väiksemad vaidlussummad on üleval teede- ja sideministeeriumil, keskkonnaministeeriumil ja põllumajandusministeeriumil. "Teedeehitusse kaasatakse palju välisvahendeid- ja laene ning põllumajanduse jaoks avanevad Euroopa rahakotirauad," märkis Vaarik.
Eesseisvaid hinnatõuse tahab valitsus leevendada maksusoodustuste andmisega paljulapselistele peredele ja palga maksuvaba osa suurendamisega 200 krooni võrra.
Kui uuel aastal tõuseb tulumaksuvaba miinimum 800 kroonilt 1000 kroonini, võidab iga aus palgasaaja kuus juurde 52 krooni. Riigieelarvesse laekub selle sammu tõttu 344 miljoni krooni võrra vähem raha.
Väiksemat maksukoormust võivad loota ka need kolme- ja enamalapselised pered, kus vanemate sissetulekud on piisavad tulumaksu mahaarvamiseks. Lubadus siduda tulumaksuvaba miinimum laste arvuga peres kirjutati koalitsioonileppesse sisse Isamaaliidu nõudmisel.
"Isamaaliit alles lubas suure suuga, et maksusoodustust saab alates esimesest lapsest. Aga asi seegi - mÄnele perele on see väike kergendus," ötles riigikogu keskerakondlasest rahanduskomisjoni liige Olev Raju.
Mõnedel hinnangutel jäävad sellest soodustusest ilma ligi pooled suurpered, kus vanemad on madalapalgalised või töötud. Need maksupoliitilised otsused jätavad rahandusminister Siim Kallase sõnul tuleval aastal rahvale kätte ligi pool miljardit krooni. "Valitsus peab otsima lisaraha läbi kokkuhoiu ja otstarbeka kulutamise," tõdes Kallas.
"Kui võtta arvesse ka kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine, jääb kätte ligi 800 miljonit krooni," märkis ministri nõunik Vaarik. Tema sõnul on võimalik, et muutuvad ka mõned dotatsioonid.
Raju kinnitusel ei lahenda need summad kuidagi inimeste probleeme. "Kui sel aastal jõuti ettevõtjatele anda 1,5 miljardit krooni, oleks normaalne, kui inimesed saaksid sama palju," tõdes Raju.
