Lisaks süsteemile plaanitakse uuendada perelepitajate koolitsuprogrammi ja kaaluda süsteemi arendamisel koos Eesti Keele instituudiga mõiste "perelepitus" asemele sobivama mõiste kasutamise võimalusi.
Riikliku pere- ehk vanemluslepituse süsteemi loomise eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral laste heaolust lähtuvate kokkulepete sõlmimine. Vanemluslepitus on võrreldes kohtumenetlusega osapoolte jaoks emotsionaalselt vähem kurnav lahendus ja vähendab lahutusest tingitud negatiivset mõju laste vaimsele tervisele.
Praegu maksab lepituspeenus perele keskmiselt 500 eurot, mida kõik pered ei jõua maksta. Teiste riikide praktikal võiks riiklik toetus lahendada 2800 laste hooldusõigusega seotud kaasust perelepitajate abiga, mis muidu kohtusse läheksid.
Plaanite uuendada perelepitajate koolitusprogrammi. Millal loodi varasem programm ning mida on seal täpsemalt plaan uuendada?
Uuendamine on õppekavade ja kutsestandardite tavapärane protsess. Esialgne koolitusprogramm kinnitati sotsiaalministri määrusega 2008. aaastal. Viimati uuendati kutsestandardit 2017. aastal, mille käigus vaadati üle ka perelepitajate baaskoolitus.
Riikliku süsteemi loomisel on mõistlik, et perelepitajate kutsestandard vaadatakse vastavalt perede vajadusele ja kehtivatele normidele taas üle, samuti koolitusprogramm, mis peab vastama kehtivale kutsestandardile ning tagama kompetentsid.
Miks otsustatakse perelepituse mõiste asemele uus otsida ja kas on ka juba ideid, mis mõiste võiks varasemat asendada?
Perelepitus nimetusena tekitab segadust. Paljud on esmalt arvanud, et tegemist on lahutanud vanemate taas kokku viimise teenusega, mitte vanemluse jagamise ja laste hooldusküsimuste kokkuleppega, mida see tegelikkuses on.
Tegemist on eelkõige vanemate vahelise koostöö soosimise ja lepitamisega ning sellega, et nad jõuaksid last puudutavates küsimustes omavahelisele konsensusele.
Kas oskate näitlikustamiseks välja tuua mõne juhu, kus perelepitus saaks konflikti lahendada?
Lahutusprotsess, kus osapooled on lastega seotud hooldusküsimustes motiveeritud kokkuleppele jõudma ja laste huvide nimel erimeelsused kõrvale heitma.