Möödunud nädala reedel teatas rahandusminister Martin Helme, et eurola rahandusministrite kohtumisel jäi Eesti võrreldes teiste Euroopa liidu liikmesriikidega eriarvamusele ESM-i reformimise osas. Nimelt oli Helme seisukohal, et ESM-i kriisifondi vahendite kasutamisel peab olema liikmesriikidel õigus otsust vetostada ning otsus ei peaks lähtuma häälteenamusest. Selle tahtmisega esindas Helme EKRE seisukohti, mis on soovinud ESM-ist välja astuda, kuid mitte valitsuskabineti seisukohti, mis reforme toetavad.

Kas teie avaldus punaste joonte kohta ESM-i vetoõiguse on ainult teie isiklik arvamus või jagab seda seisukohta ka erakond?

See on minu isiklik arvamus.

Miks te lähete vastuollu ikkagi koalitsioonis kokkulepituga? Kas te ei leia, et see õõnestab teie erakonnaskaaslaste tööd?

Ma pole kunagi väitnud, et mul ei võiks olla isiklikku seisukohta. Minu arvamused ei pea alati erakonna seisukohtadega kattuma.

Mida peaks mõtlema Isamaa ja Keskerakonna saadikud, kui te selliseid jooni paika panete?

Küsige seda nende käest.

Olete teadlik, mis seisukohal on Mart Helme?

Ei ole.

(Erakonna juht Mart Helme pole kommentaaripalvetele reageerinud)

Juhul, kui Mart Helme jagaks teie seisukohta, et ESM-i vetoõigus peaks olema valitsuses nn punane joon, siis mida selline põhimõtteline erinevus koalitsiooni jaoks tähendaks?

Ma ütlesin, et see oleks see koht - punane joon - kus tuleks hääletada riigikogu liikmena vastu. Kindlasti ei ole see aga valitsuse jaoks lõplik punane joon. See on normaalne, et kolme partneri vahel on valitsuses erimeelsusi ja need jäävadki alati olema. Küsimus on, kuidas nendest üle saada.

Ma arvan, et koalitsiooni tervis on väga hea ja ta kindlasti püsib. Aga ma ei oska arvata seda, mida tähendavad sarnane või erinev arvamus minul või Mart Helmel, sest ma ei ole valitsuse ega riigikogu liige nii et minu häälest ei sõltu ka mitte ühegi valitsuse püsimine.

Kui te aga oleksite praegu valitsuses, kas oleksite valmis ESM-i vetoõiguse mittesaamise korral valitsusest lahkuma?

See on liiga hüpoteetiline küsimus. Aga alati on valitsuses küsimus kompromissides. Kui räägime vetoõigusest, siis tuleb mõelda, mis oleks see muu, mis tagab meie huvide kaitse ja annab meie sõnale kaalu Saksamaa ja Prantsusmaa kõrval. See kõik on suhteline.

Saite oma fraktsiooni laekuriks. Mida see tähendab ja kuidas teid selleks valiti?

See on poliitiline ametikoht, kus on väga hea ülevaade fraktsiooni rahade eraldamisest, et see käiks vastavalt kokkulepitud eelarvele. Laekuri valimine on puhtalt fraktsioonisisene poliitiliste ametikohtade jagamine. Grupis on üheksa delegatsiooni, kõige suurematest gruppidest on president ja asepresidendid ning ülejäänud suuremad ja väiksemad jagavad omavahel kohad ära. Laekuri koht oli määratud väiksematele delegatsioonidele, kas Austriale, Soomele, Taanile, Eestile või flaamidele. Kokkuleppe järgi sai see koht siis mulle.

Kohtusite reedel Ungari peaministri Viktor Orbániga. Miks te kohtusite ja millest rääkisite? Milliseid koostöökohti näete?

Kohtumisel arutasime, mis saab Euroopast ja milline olukord on Eestis ja Ungaris. Samuti rääkisime, kuidas kahe erakonna vaated konservatiivsetele rahvuslikele väärtustele on väga sarnased. Kohtumise eesmärk on üksteist poliitilises õhkkonnas tundma õppida.

Me saame Euroopa Parlamendis koostööd teha isegi juhul, kui oleme erinevates poliitilistes gruppides. Näiteks, et teatud hääletustes, kui on laual küsimused, kus meil on Ungariga väga selgelt ühine arusaam ja nägemus, oleks meie tegevus koordineeritud. Samal ajal on oluline, et süveneks koostöö ka kahe riigi vahel, et kasvõi mõndadel Euroopa Liidu ministrite nõukogu istungitel oleks Eestil ja Ungaril sarnane positsioon. See võiks olla tulevikus palju tihedamalt läbiräägitav, sest praegu ei ole tihti teada, mida meie partnerriigid on otsustanud või kuidas plaanivad käituda.

Mida on Eestil teie hinnangul Ungari valitsuselt õppida?

Eesti valitsusel on väga palju õppida, kuidas võimalikult kiiresti, efektiivselt ja toimivalt riigipiiri ehitada. Ungari pani 2015.-2016. aastal väga ruttu välispiirile kaitse peale, tänu millele kaitsti ka Prantsusmaad, Saksamaad ja ülejäänud Euroopa riike väga suure illegaalse immigratsioonivoo eest. Kahjuks Ungarit selle eest tänatud ei ole. See on tõesti üks koht, kus on väga hea koostööd teha, et saada tõelist oskusteavet.

Samuti on meil mõistlik Ungarilt õppust võtta, mis puudutab Euroopa Liidu poliitikat, kust on häid näiteid eest võtta.

Orbán on teada-tuntud jalgpallifänn. Kas Eesti jalgpalli tulevik oli teil samuti arutamisel? Kuidas peaks Eesti jalgpalli toetama?

Selles valdkonnas tasub eeskujuks võtta Islandi edulugu, kes lõi paarkümmend aastat tagasi noortele programmi, et teismeliste seas alkoholi ja sigarettide tarvitamist välja juurida. Samamoodi pandi alus jalgpallikultuurile. Me ei pea hakkama jalgratast leiutama, aga kahtlemata vajab see rahalist panust. Täpselt nagu murdmaasuustamine, mis on hävingus. Need on valdkonnad, kus vähemalt noorte tasemel peaksid olema tagatud võimalikult head ettevalmistustingimused, et tulevikutegijad saaksid peale kasvada, kes ei saa 8:0 Saksamaalt pähe.