Intervjuu: Iisraelis streikisid arstid viis kuud ja said üle 40 protsendi palka juurde

 (151)
Ronni Gamzu
Ronni GamzuFoto: Tiit Blaat, Eesti Ekspress

Praegu Eestis viibiv Iisraeli tervishoiuministeeriumi peadirektor Ronni Gamzu rääkis Delfile aasta tagasi toimunud pikast Iisraeli arstide streigist, mis lõppes arstidele suure palgatõusu ja lubadusega langetada nende koormust.

Iisrael elas eelmisel aastal üle viiekuulise arstide streigi. Kuidas te toime tulite?

See oli väga tõsine, pikaajaline streik, mis kestis üle poole aasta. Streigiti nii haiglates kui kogukonna kliinikutes. Me räägime 20 000 meedikust. Streik sai palju avalikkuse tähelepanu, meedia oli sellest väga huvitatud. Tänaval võis näha reklaame, mis teatasid, et meditsiinisüsteemil on palju probleeme, haiglates pole piisavalt arste ja inimesed ei saa head abi. Selline teema teeb kodanikud murelikuks. Iisraeli tervishoiusüsteem on üsna hea ja pakub häid tervishoiuteenuseid, aga seda muljet saab sellise kampaaniaga moonutada. Streik kestis aprillist novembrini, sellel oli kaks lainet. Esiteks aprillist augustini, misjärel ametiühing kirjutas alla kokkuleppele ja me pidasime seda lõppenuks, aga seejärel ei nõustunud residendid kokkuleppega, mille ametiühing oli allkirjastanud ja oli veel üks hiiglaslik residentide protestilaine. Residendid peaaegu lahkusid töölt haiglatest. Lõppkokkuvõttes sai sellest peaaegu kontrollimatu sündmus.

Seotud lood:

Milline oli streigi mõju inimeste tervisele Iisraelis? Kas suremus kasvas?

Meie varasema kogemuse kohaselt suremus arstide streigi ajal ei kasva, vaid hoopis langeb, sest tehakse vähem protseduure, inimesi ei võeta haiglatesse sisse. Kui tegevus meditsiinisüsteemis langeb, siis lükatakse kõike edasi ja selle jooksul ei näe tegelikku muutust. Aga paljude edasilükatud operatsioonide ja raviprotseduuride tõttu on sellel muidugi inimeste tervisele mõju. Kuigi meil oli streik, täitsid arstid Iisraelis oma kohuseid ja äärmuslikel juhtudel, nagu vähiravis, laste ravimisel ei lõpetatud ravimist täielikult ära, vaid moodustati komiteed, mis lubasid paljusid tegevusi. Streik polnud ka üleriigiline, vaid selle aktiivsus oli maakonniti erinev.

Kas streigi tõttu kasvas Iisraelis suremus peale streiki?

Ei saa öelda, et 6-7 kuud, kui tervishoiusüsteem ei töötanud täisvõimsusel, ei mõjuta inimeste tervist. Aga mõnikord ei näe seda suremuses, vaid hoopis näiteks kontrolli alt väljunud kroonilistes haigustes, pikemates järjekordades kõikvõimalike operatsioonide tegemiseks, aga kuna me leppisime ametiühingutega kokku, et teatud äärmuslikes olukordades nad ei streigi, oleme suutnud seda selgetes piirides hoida. Mõju on olemas, aga see pole väga suur.

Mida arstid tahtsid ja mida nad lõpuks said?

Oli kolm nõuet. Esiteks tõsta palkasid. Iisraeli arstid on maailma ühed parimad ja kõikjal maailmas on nende järele suur nõudlus. Välismaal praktikal käinud arstid mõnikord jäävadki välismaale. Me näeme arstide puuduse kujunemist. Me peame seega andma neile selgeid hüvesid, mis oleksid ülemaailmselt konkurentsivõimelused.

Teiseks tahtsid nad ülekoormuse vähendamist. Iisraeli arstid on äärmiselt ülekoormatud, meie haiglad on tihedalt täis, voodite täituvus on üle 100 protsendi, patsiente paigutatakse koridoridesse. Kuigi meil on ka nende tingimuste juures hea arstiabi, toimub see kõik arstide ja õdede töökoormuse arvelt. Nad küsisid seega palju rohkem töökohti haiglatesse ja kogukonna kliinikutesse, kokku umbes 3000-4000 arsti rohkem.

Kolmandaks nõudsid nad haiglatesse voodikohtasid juurde, mis vähendab jällegi ülekoormust. Arstid said streigiga üheksa aasta peale venitatud palgatõusu üle 40 protsendi. Nad said ka umbes 1000 uut arsti töökohta juurde lähema 3-4 aasta jooksul ja samuti võttis valitsus kohustuse, et residendid ei pea tegema ühe kuu sees üle kuue öövalve, sest enne võis see ühes kuus olla 8-9. Tuhat uut arsti tulevad peamiselt residentuuri residentide koormuse vähendamiseks ning samuti on seal eriarste. Voodikohtade küsimuses nad edu ei saavutanud, sest valitsus leidis, et see pole ametiühingute asi, voodikohtade arvu tõstmisega tegeleb valitsus.

Miks on Iisraelis arste liiga vähe ja kust te uued arstid võtate?

90. aastatel kolis Iisraeli palju juute endisest Nõukogude Liidust ja see suurendas arstide arvu. 20-30 aastat hiljem hakkavad need arstid aga pensionile minema, samas kasvab Iisraeli rahvaarv kaks protsenti aastas. Arsti väljaõpetamine võtab umbes 12 aastat. Me rajasime viienda meditsiiniteaduskonna Iisraelis ja suurendame lõpetajate arvu 400-500lt 700ni. Meie õnneks tulevad paljud välismaal, näiteks Euroopas arstiks õppivad noored Iisraeli tagasi. Kui sa parandad oma arstide töötingimusi, siis nad ei jää välismaale. Me oleme globaalses maailmas ja arstide pärast on tohutu konkurents, paljud välismaal õppinud tudengid võivad sinna jääda. Eesti ees on sama väljakutse, tuleb väga hoolikas olla, et oma lõpetajaid teistele riikidele mitte kaotada.

Mida te teete, et oma lõpetajatest mitte ilma jääda?

Kõigepealt tuleb neile jätta mulje, et nad on väga tahetud. Neile tuleb anda residentuur, kus on selle läbimiseks hea keskkond. Tuleb väga selgelt mõista, et see on globaalne maailm ja nad võivad väga kergelt olla meelitatud kuhugi mujale. Tuleb hoolega uurida, mis neid häirib. Mitte vaid palk. Palk on väga oluline, aga mitte ainus küsimus. Tuleb vaadata töötingimusi, öövalvete arvu, juhendamise kvaliteeti, kus nad elavad, kas nad saavad korteri? Väga hoolega tuleb vaadata kõiki neid tingimusi ja aru saada, mis paneb neid tulema tagasi ja hoiab ära nende lahkumise. Suurim viga on keskendumine vaid palgale, peale palga on palju teisi asju, mis tõmbavad noori arste residentuuri ajal ligi.