INTERAKTIIVNE MEELEMUUTUSTE GRAAFIK: Kuidas Kallas ikkagi otsustas Eesti presidendiks kandideerida
Enam kui pool aastat tagasi teatas endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, et ei kavatse kandideerida Eesti presidendiks. Pool aastat hiljem esitab ta rahvale kõne presidendiameti vastutusest ja Eesti proovikividest. Mis seisab selle meelemuutuse taga?
Võimalikust presidendiks kandideerimisest asuti rääkima juba enne Siim Kallase kümne aasta pikkuse Euroopa Komisjoni asepresidendi ametiaja (2004-2014) lõppu. Staažikale volinikule ennustati Euroopa Parlamendi saadiku, Eesti Vabariigi presidendi või peaministri tulevikku.
Mis aga edasi sai, vaata lähemalt interaktiivselt ajajoonelt!
"Ärge mind kiusake"
Kallas tunnistas Eesti Päevalehe laupäevalehele LP antud intervjuus, et on presidendiametist kindlasti huvitatud. Ambitsioonikas sõnavõtt pälvis avalikkuse kõrgendatud tähelepanu. Kas see tähendab, et Kallas kavatseb kandideerida Eesti presidendiks? "Ärge mind kiusake selle presidendi teemaga!" oli Kallase palve ajakirjanikele sügisel 2013. "Miks minult küsitakse seda hommikul, lõunal ja õhtul kogu aeg, miks ei küsita seda kelleltki teiselt?" Kallas rõhutas toona, et presidendivalimised on kolme aasta pärast ning on oluline vaadata, missugune on poliitiliste jõudude vahekord pärast riigikogu valimisi.
Siht: presidendiks! Aga kuhu?
Siiski kinnitasid Kallase järgnevad teod üha enam teadmist, et tema sihiks on presidendi ametikoht: Siim Kallas ei kandideerinud 2014. aastal Euroopa Parlamendi valimistel ning teatas seejärel paljude suureks pettumuseks, et loobub pürgimast ka peaministri ametikohale.
Presidendiks kandideerimise soov aga jäi. Kui aasta 2015 algas teadmisega, et Kallas ei välista järgmisel aastal Eesti presidendiks kandideerimist ning on selle nimel ka tööd teinud, siis aasta teine pool tõi uue pöörde: oktoobris esitas Reformierakond Siim Kallase hoopis ALDE (Euroopa liberaalide katusorganisatsioon – toim) presidendikandidaadiks.
Valimiskampaania käigus teatas Kallas, et soovib saada ALDE presidendiks ja ühtegi teist plaani tal pole. "Kinnitan, et järgmise nelja aasta jooksul ei ole mul mingit teist ambitsiooni kui olla president ja viia ALDE 2019. aasta Euroopa valimisteni," sõnas ta. ALDE presidendiks saamise korral välistas ta Eesti presidendiks kandideerimise.
Toetus on tõusuteel
See oli löök Kallase poolehoidjatele, kuid jõudmata pikalt arutleda võimalike teiste Reformierakonna presidendikandidaatide üle, oli Kallas taaskord Eesti presidendi valimiskampaanias tagasi. Seda põhjusel, et ALDE presidendiks valiti Hans van Baalen 296 häälega, Siim Kallas sai 117 toetushäält. 23. novembril 2015, paar päeva pärast ALDE presidendikohast ilma jäämist vihjas Kallas Eesti Päevalehele antud intervjuus, et võtaks vastu Eesti presidendiks kandideerimise kutse.
28. märtsil 2016 teatas Kallas esimesena, et on valmis kandideerima Eesti presidendiks. Pärast julget initsiatiivi on tema toetajate hulk üha kasvanud. Kas Kallase 16. aprillil peetud kõne jätkab tema toetuse tõusuteed, selgub uutest uuringutest. Kui märtsis toetas Kallast 8 protsenti küsitletutest, siis aprilli keskpaigaks on toetuseks 14 protsenti. Marina Kaljuranna toetus on aga 31 protsendilt 27le langenud.
