Haigekassa detailsest raportist "Ülevaade ravi kvaliteedist Eesti tervishoiusüsteemis" nähtub, et ligi 30 protsenti haigeid ei pääse ravile maksimaalse lubatud ooteaja jooksul.

Probleeme pole ainult ravi kättesaadavusega, vaid ka järelravi on kohati lünklik.

Operatsioonijärgne suremus jääb keskmiselt 5 protsendi juurde, mõnes haiglas ületab see aga 10 protsenti.

Samuti tehakse Eestis suhteliselt palju tarbetuid operatsioonieelseid uuringuid. Ka siin erineb nende osakaal kogu uuringute arvust haiglate vahel märkimisväärselt.

Kaardil on punase värviga tähistatud haiglad, kus on operatsioonijärgne 30 päeva suremus suurem kui 8%, oranžiga 6-8% ja rohelisega madalam kui 6%.


Operatsioonil käinud patsiendid = 2016. a statsionaarsel ravil operatsiooni saanud patsientide arv (aasta viimase operatsiooni raviarve järgi)

Surnud patsientide arv = 2016. a patsientide arv, kes on surnud 30 päeva jooksul pärast aasta viimast operatsiooni

Surnud patsientide osakaal = 2016. a patsientide osakaal, kes on surnud 30 päeva jooksul pärast aasta viimast operatsiooni

Ooteaeg 0 päeva = vastuvõtu ooteaeg 0 päeva

Ooteaeg 1-7 päeva = vastuvõtu ooteaeg 1-7 päeva

Ooteaeg 8-42 päeva = vastuvõtu ooteaeg 8-42 päeva

Ooteaeg üle 42 päeva = vastuvõtu ooteaeg üle 42 päeva

Uuringute arv = vastavate uuringute arv (2016)

Tarbetute uuringute % = tarbetute uuringute % uuringute koguarvust
Operatsioonijärgne 30 päeva suremus = 2016. a patsientide osakaal, kes on surnud 30 päeva jooksul pärast aasta viimast operatsiooni

Täpsemat ülevaadet uuringust ning haigekassa ja haiglate kommentaare loe tänasest Eesti Päevalehest.