INTERAKTIIVNE KAART | Alatoitumus on Eestis aastatega vähenenud, kuid enamiku Euroopaga võrreldes on probleem suurem

 (67)

Enamike Euroopa riikidega võrreldes oli aasatel 2016-2018 Eestis alatoitumus keskmisest suuremaks probleemiks, selgus kuu algul avaldatud Maailma toiduprogrammi raportist.

Vaadeldavatel aastatel kannatas raporti järgi alatoitumise all 2,9 protsenti Eesti elanikkonnast. Võrreldes eelmise vaatlusperioodiga on olukord siiski märkimisväärselt paranenud, aastatel 2004-2006 oli see näitaja 4,2% rahvastikust.

Põhja-Euroopa riikide (ka Eesti on raportis Põhja-Euroopa arvestuses - K.R.) keskmine alatoitumuse näitaja on kuni 2,5%. Sama näitaja on ka meie naabritel: Soomel, Lätil ja Venemaal.

Euroopa riikidest on alatoitumus teistega võrreldes suurem ka veel näiteks Albaanias (6,2%), Serbias (5,7%), Bulgaarias (3,5%), Ukrainas (3,5%), Slovakkias (3,4%) ja Põhja-Makedoonias (3,2%).

Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum ütles Delfile, et nende arvude tagamaid on keeruline kommenteerida, kuna neil puudub info, kuidas uuringu läbiviijaid sellised näitajad täpsemalt leidnud on.

"Üldiselt on tegemist on valdkonnaga, kus pole võimalik ka välja tuua üht konkreetset võluvitsa," lisas ta.

Tarum tõi välja, et ülemöödunud aastal elas Eestis absoluutses vaesuses 3,4% elanikkonnast ehk 44 000 inimest. Samas ei saa selle näitaja ja alatoitumuse vahele võrdlusmärki panna.

"Kohalikel omavalitsustel on parim ülevaade oma territooriumil olevatest inimestest. Kohaliku elu, sealhulgas sotsiaalteenuste, -toetuste, muu sotsiaalabi ja eakate hoolekande korraldamine, oma piirkonna elanike iseseisva toimetuleku toetamine ning toimetulekuraskuste ennetamine on kohalike omavalitsuste olemuslik ülesanne," ütles Tarum.

Maaeluministeeriumi välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Galina Jevgrafova sõnul tegelevad kõik ministeeriumid Eesti inimeste olukorra parandamisega, otseselt tegelevad vaesuse ja toiduga kindlustatusega sotsiaalministeerium ja kohalikud omavalitsused.

"Maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluv PRIA pakub näiteks koolikava toetust, mille kaudu soodustatakse puu- ja köögivilja, piima ja piimatoodete jõudmist lasteni ning toetatakse laste tervislike toitumisharjumuste kujunemist. On mitmeid muid toetusi ja arengukavasid, mille eesmärk on inimeste majandusliku olukorra parandamine ning ettevõtluse soodustamine, sealhulgas maapiirkondades. Ka praegu väljatöötamisel olev „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030“ on seatud ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisega, üks nendest ongi SDG2 ehk toiduga kindlustatus," ütles Jevgrafova.

Maailmas 821 miljonit alatoidetud inimest

Tõsi, olukord Euroopa mustade lammastega pole üldse nii traagiline, kui mujal maailmas. Raport tõi välja, et kokku kannatab alatoitumuse all maailmas 821 miljonit inimest. See tähendab, et üks inimene üheksast ei saa piisavalt süüa.

Kõige halvem olukord valitseb neis Aafrika riikides: Kesk-Aafrika Vabariigis (59,6%), Zimbabwes (51,3%), Sambias (46,7%), Madagascaris (44,4%), Ugandas (41%), Kongos (40,3%), Libeerias (37,2%) ja Tšaadis (37,5%).

Ka Põhja-Koreas on alatoitumus tõsiseks probleemiks, seal kimbutab see 47,8% elanikkonnast.

ÜRO Maailma toiduprogramm (World Food Programme – WFP) on üks suuremaid humanitaarabiorganisatsioone maailmas, mille põhiliseks eesmärgiks on toiduabi andmine kriisiolukordades. WFP on osa ÜROst ning oma tegevustes sõltub peaaegu täielikult vabatahtlikest annetustest.