INTERAKTIIVNE GRAAFIK | Kes pääsevad joobes juhtimisega puhtalt ja kes saavad karistada?
Jaak Madison süüdistas nimelt Elmar Vaherit Hannes Rummi joobes juhtimisega vahele jäämise kinnimätsimises ning püstitas küsimuse, miks küll mõni kodanik pääseb säärastes olukordades ilma karistuseta, teised aga saadetakse trellide taha.
Tõde aga selgus tegelikult juba 2016. aastal, mil käivitati Lõuna-Eestis pilootprojekt, mille raames inimesed, kes esmakordselt kriminaalses joobes sõidukijuhtimisega vahele jäid, said võimaluse oportuniteediga menetluse lõpetamiseks. Seda aga tingimusel, et nad läbivad joobes juhtide rehabilitatsiooniprogrammi "Korralik juht" ja Tervise arengu instituudi programmis "Kainem ja tervem Eesti".
Kuid ainult koolitustel käimisest ei piisa - patune peab ka tõestama, et on oma suhet alkoholiga muutnud. Selleks tuleb isikul anda kaks vereproovi, millega tehakse kindlaks inimese hiljutise regulaarse ülemäärase alkoholi tarbimine.
Esimene proov võetakse viie nädala jooksul peale oportuniteedi sõlmimist. Teine aga kuue kuu pärast. Kui kuue kuuga pole näitaja paranenud, võidakse siiski kokkulepe tühistada ja algatada siiski kriminaalmenetlus. Kui on nähtud arengumärke, võidakse anda ka kolmanda proovi võimalus.
Programm on üle Eesti toiminud 2018. aastast. Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Toomas Liiva sõnul on säärasel põhimõttel kriminaalmenetlus lõpetatud üle 600 roolijoodikuga.
Varasemalt roolijoodikute trellide taha saatmise poolest tuntud olnud Liiva sõnul on uus lähenemine väga hea. "Me ei pruugi neid terveks ravida, aga anname neile võimaluse ja see tõenäosus, et nad uuesti rooli lähevad, on palju väiksem," ütles ta. Liiva on nüüd seda meelt, et karistamine ei tegeleks mitte põhjuse, vaid tagajärjega.
