Õppus on jagatud kolme etappi:

4. maini kestva etapi jooksul saavutavad õppusel osalevad üksused lahinguvalmiduse, 5.-7. maini harjutavad 1. ja 2. jalaväebrigaad koostööd Kaitseliidu lahingugruppide ja liitlastega. Samuti viiakse sel perioodil läbi miinipildujate ja tankitõrjesüsteemide lahinglaskmised.

Õppuse kolmas ehk õppelahingute etapp kestab 8. maist 12. maini, mil 2. jalaväebrigaad koos liitlaste üksustega harjutab koostegutsemist vastast mängiva 1. jalaväebrigaadi ning NATO lahingugrupi üksuste vastu.

Liitlastest on kaasatud erinevates rollides 19 riiki. Peale meie NATO partnerite võtavad õppusest osa näiteks Ukraina ja Gruusia staabiohvitserid ning vaatlejatena Iirimaa sõjaväelased. Rootsi ja Soome panustavad lisaks staabielemendile ka vastavalt meedikute ning kahe lahingkompaniiga. Õhujõudude tegevusega aitavad õppusele kaasa briti, USA, Prantsusmaa ja Poola õhuväe erinevad lennumasinad.

PPA politseimajor Marti Magnus usub, et tänavapilt on tavapärasest turvalisemgi. „Rohkem on patrulle väljas. Harjutame kaitseliiduga koos piiride valvamist, avaliku korra tagamist. Ei häiri väga palju tavakodanikke. Politsei teeb ka õppuse käigus igapäevatööd: tuvastab joobes juhte ja nii edasi,” kommenteerib ta. Liiklejaid kutsub Magnus üles ettevaatlikusele: „Kõik, kes maanteel liiguvad, jälgigu kolonne ja piirkiiruseid.”