Eesti Keele Majas käib Käosaare sõnul õppetöö pea iga päev. Püütakse leida aeg, mis sobib õpilastele. Peamine eesmärk on olla avatud, pakkuda mugavat varianti ja leida huvitavaid õppeviise.

Eesti keel on Käosaare sõnul suhtlemisvahend. Õpilastele ei taheta öelda, et riik nõuab eesti keele oskamist, vaid et seda on vaja, et inimestega rääkida.

Käosaar väljendas rõõmu, et Narvas saab üha rohkem suhelda eesti keeles. Käosaare sõnul meeldib talle väga vene keeles rääkida, aga Narvas ta seda peaaegu ei tee, et anda kohalikele võimalus rääkida eesti keeles seda emakeelena rääkiva inimesega.

Käosaar on isegi Narvas korteri ostnud ja püüab igal pool eesti keeles rääkida.

Küsimusele, miks, vastab ta järmiselt: „Et inimesed suhtleksid eesti keeles. Et nad seda kuuleksid. Jah, siin on 97% venekeelseid, aga me oleme ikkagi Eestis. Ja mulle tundub, et inimesed tahavad seda. Kevadel olin ma mööblipoes. Tunnistan, siis läksin ma vene keelele üle. Ma olin koos sõbraga, temaga me räägime eesti keeles, müüjad said aru, et me oleme eestlased. Nad rääkisid halvasti, aga palusid suhelda endaga eesti keeles, nad tahtsid lihtsalt rääkida tavalises töises õhkkonnas. Me olime seal tunni, pärast läksime välja, hingasime välja ja ütlesime teineteisele: ohh, see oli sama hea kui keeletund!”

Käosaare sõnul ei ole ta eestlasena kunagi näinud, et keegi tema peale halvasti vaataks või ütleks, et mida sa Narvas eesti keelt räägid.

Küsimusele, miks on narvalastele eesti keelt vaja, vastas Käosaar, et kui rääkida noortest, siis on selge, et nad tahavad õppida, töötada ja rohkem teenida. Vanemate inimeste kohta ütleb Käosaar, et talle tundub, et inimesed tahavad olla osa Eesti ühiskonnast, mõista rohkem, mis riigis toimub ja tunda end kindlamalt.

Käosaar ütleb, et ka talle ei meeldi sõna integratsioon. See võib olla Eesti võimude 1990. aastate integratsioonipoliitika tagajärg. Inimesed tundsid siis riigi karme nõudmisi. Pead ära õppima keele, pead saama kodakondsuse, pead saama Eesti ühiskonna osaks jne.

Eestlased peaksid lõimunud ühiskonna loomiseks toeks olema. Kui räägitakse vigases eesti keeles ja aktsendiga, ei tohi vene või inglise keelele üle minna, tuleb inimest toetada. Üldiselt on vaja avatust, positiivsust, mitmekultuurilisuse ja mitmekeelsuse austamist.

„Loomulikult tuleb kontrollida oma väljaütlemisi. Sõnal on suur jõud. Praegu räägitakse palju Urmas Reitelmannist. Ma isegi ei hakka tema väljendit kordama, keel ei paindu selleks. See on just see, mis selgelt ei aita ühiskonna lõimumisele kaasa,” ütleb Käosaar.

Küsimusele, miks on Reitelmann endiselt poliitikas, vastas Käosaar: „See on poliitika. Sellepärast see paljudele ei meeldigi. Mul on kahju, et ta endiselt poliitikaga tegeleb. Poliitikud peavad eriti oma väljaütlemisi jälgima. Tavalised inimesed baaris võivad endale lubada ühe ja teise väljaütlemist ja sinna see ka jääb. Aga kui poliitik midagi ütleb, mäletatakse seda veel kaua. Poliitiline kultuur on valdkond, mida me peame loomulikult parandama.”

Käosaarelt küsiti, mida tähendab sõna „tibla”.

„Ma isegi ei tea, kuidas seda tõlkida. Selles sõnas on palju negatiivset. See tuleb nõukogude ajast, kui venekeelseid seostati okupatsiooniga. Pluss, see tähendab, et venekeelne inimene on ebakultuurne, agressiivne, rumal, Eesti vastu,” vastas Käosaar.

Kas nii saab nimetada ainult venelasi?

„Jah, näiteks inglast nii ei kutsuta. Ausalt öeldes ei ole ma ammu kuulnud, et seda sõna oleks kasutatud. See väljend sureb välja, see on möödunud sajandist,” ütleb Käosaar.

Küsiti ka Jürgen Ligi ütluse kohta, et Jevgeni Ossinovski on immigrandi poeg.

„Ma teeksin Reitelmanni ja Ligi sõnadel veidi vahet. Jürgen Ligi ütles konkreetses olukorras konkreetse inimese kohta. Ma üldse ei õigusta teda. Aga see oli konkreetne juhtum konkreetses kontekstis. Reitelmann solvas ju kõiki,” ütleb Käosaar.

Käosaare sõnul tundub talle vahel, et diskrimineeritakse eesti lapsi. Venelased õpivad koolis eesti, vene ja inglise keelt. Eestlased aga ei õpi teisi aineid võõrkeeles. Vene noored on mitmekeelsemad kui eestlased. Pärast kooli oskavad venelased eesti, inglise ja vene keelt, eestlased aga inglise ja eesti keelt.