"Eriolukorra tõttu jäid meie eesti keele majades suhtluskeele harjutamiseks seni regulaarselt toimunud üritused ära ja otsustasime kaasata vabatahtlikke eesti keele mentoreid, et pakkuda keeleõppijatele nendega e-kanalites eesti keeles suhtlemise võimalust. Sotsiaalmeedia kaudu tehtud üleskutse peale reageeris üle ootuste palju tublisid inimesi, kes viimase kahe kuu jooksul aitasid eesti keelt õppida soovijatel suhtluskeelt harjutada ja keelebarjäärist üle saada," ütles Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

Mentorite ülesandeks oli suhelda keeleõppijatega eesti keeles erinevatel elulistel teemadel e-kanalite kaudu mõned korrad nädalas. Mõned mentorid aitasid keelt praktiseerida mitmel keeleõppijal. Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade õpetajad ja projekti kaasatud eesti keele metoodikud juhendasid mentoreid, pakkudes lühikoolitusi ja soovitades õppematerjale. Mentorid vahetasid aktiivselt omavahel infot ja kogemusi keeleõppijatele abistamisel.

"Meie jaoks on kõige tähtsam projekti tulemus see, et erinevad inimesed Eestis ja mujal maailmas on õppinud üksteist paremini tundma, leidnud ühise keele, avastanud palju ühist vaatamata erinevustele ning koos aidanud kaasa eesti keele levimisele ja kasutamisele," rääkis Käosaar.

"Keeleõppijate tagasiside põhjal on nad kahe kuu jooksul kestnud elava suhtluse tulemusena saanud kõvasti innustust ja julgust juurde, et eesti keeles rohkem rääkida ja seda edasi õppida. Mentorite sõnul on osalemine projektis avardanud nende silmaringi ja aidanud erinevate Eestis elavate inimeste kultuuridega tutvust teha. Oleme kõigile vabatahtlikele väga tänulikud ning jätkame kindlasti koostööd ka tulevikus," lisas Käosaar.

Enamik mentoreid olid Eestist, kuid neile lisaks ühines projektiga eestlasi veel 18 riigist üle maailma: Rootsist, Belgiast, Hollandist, Rumeeniast, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hispaaniast, Portugalist, Šveitsist, Luksemburgist, Tšehhist, Venemaalt, Inglismaalt, Iirimaalt, Indoneesiast, Ameerika Ühendriikidest, Columbiast, Ugandast. Keeleõppijad olid valdavalt Eesti elanikud, üksikud eesti keele huvilised asusid Soomes ja Venemaal.

Kõik mentorid panustasid projekti vabatahtlikult, keeleõppijad ühinesid algatusega avaliku registreerimise alusel.

Vabatahtlikke, kes on valmis Integratsiooni Sihtasutusega koostööd jätkama, kaasatakse ka edaspidi erinevatesse keeleõppe ja lõimumisega seotud projektidesse.