Meie seitsmeaastane kogemus näitab, et selle järele on vajadus,” ütles BNS-ile keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Seni on seadusega lubatud vaid eestikeelne valimisreklaam.

Valimisreklaami on käsitletud ärireklaamina ning sellele on kohaldatud reklaami- ja keeleseaduse vastavaid sätteid, kuid keeleinspektsiooni hinnangul ei vasta see valimisreklaami olemusele.

“Me oleme järelevalveasutusena püüdnud seda reguleerida keeleseaduse järgi, aga see pole piisav,” ütles ta.

Tomuski sõnul on valimisreklaami puhul tegemist demokraatlike põhialustega ja valijal on õigus aru saada reklaamist. Tema sõnul on peale vene erakondade viimastel valimistel soovinud venekeelset valimisreklaami edastada ka Eesti erakonnad.

Eriti puudutab see kohalikke valimisi, kus saavad valida ka mittekodanikud.

Keeleinspekstioon pöördus õiguskantsleri poole palvega analüüsida valimisreklaami keelevalikuga seotud küsimusi ning tegi ettepaneku sätestada valimisreklaami mõiste valimisseaduses.

“Õiguskantsleri poole pöördusime selle pärast, et tegemist on suurte gruppidega, kelle õigused peaksid olema tagatud, kuna seni on tegemist olenud ebavõrdse kohtlemisega,” ütles Tomusk.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegi 1998. aasta 5. veebruaril otsuse, mille alusel ei saa keeleseaduse kui lihtseadusega reguleerida valimisseaduste kui põhiseaduslike seaduste reguleerimisvaldkonda kuuluvaid küsimusi.

Oma kirjas õiguskantslerile palub keeleinspektsioon õiguskantsleril teha riigikogule ettepanek täiendada riigikogu valimise seadust ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust, samuti rahvahääletuse seadust valimisreklaami keelsust reguleerivate sätetega.

“Need küsimused võivad saada väga aktuaalseteks juba enne käesoleva aasta septembris toimuvat euroreferendumit,” lisas Tomusk.