Inspektsioon: Helmel polnud õigust Freeh dokumentide salastamiseks, avaldamiseks on aega kolm nädalat

 (79)
Ministeerium: Freeh palkamiseks ei ole veel õiguslikku analüüsi tehtud
Martin Helme erikomisjonis 21.09.2020
Martin Helme täna toimunud erikomisjonide istungil advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan sõlmitud lepingust rääkimasFoto: Jaanus Lensment

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) langetas täna Päevalehe kaebuse peale otsuse, milles teeb rahandusministeeriumi käitumise pihuks ja põrmuks. Kui ministeerium värsket otsust ei täida, võib järgneda teenistuslik järelevalve.

Eesti Päevaleht esitas AKI-le kaebuse enam kui kaks kuud tagasi pärast seda, kui rahandusministeerium oli korduvalt jätnud vastamata meie teabenõuetele, millega küsisime välja Louis Freeh advokaadibürooga lepingu sõlmimisega seotud dokumente.

Meid huvitasid muuhulgas Freeh’ga sõlmitud leping koos lisadega, pakkumises osalemise kutse ning dokumendid, mis puudutavad ülevaadet, mille alusel Eesti riik näeb võimalust USA kaudu Skandinaavia pankadelt kahjutasu saamiseks.

Ehkki teabenõudele tuleb vastata hiljemalt viie tööpäeva jooksul, rahandusministeerium seda ei teinud. Hilinenud vastuses meile ühtegi dokumenti ei väljastatud, kuna need sisaldavat ärisaladust ning nende väljastamine võivat kahjustada Eesti väljavaateid õigusvaidluses.

Inspektsiooni otsusest selgus üllatav tõsiasi, et rahandusministeeriumil ei olegi ühtegi analüüsi, memot ega muud dokumenti, milles oleks analüüsitud ameeriklastelt kahjutasu saamise tegelikku õiguslikku võimalust. Ometi on just see kahjutasu olnud rahandusminister Martin Helme peamine põhjendus, miks Freeh’ bürooga kolme-miljoniline leping sõlmiti.

“Tavaliselt on nii, et enne kohtuvaidlust hindavad pooled oma võimalusi ja selleks tellitakse advokaadilt vaidlusaluse küsimuse kohta analüüs. Jääb ebaselgeks, miks Eesti Vabariik üldse arvab, et tal on nõue, mida saaks maksma panna USA-s, kui selle nõude sisu ja perspektiivikust USA õiguse järgi ei ole keegi analüüsinud,” ütles Eesti Päevalehte vaide esitamisel esindanud vandeadvokaat Mari Männiko büroost CORE Legal.

Seotud lood:

AKI tõi ka välja, et dokumentide salastamisel ärisaladuse taha pugemine ei olnud õigustatud. “Kui ärisaladust sisaldab vaid osa dokumendist, tuleb muus osas dokument väljastada. Teabenõude täitmata jätmine viitega ärisaladusele peab olema põhistatud, mida ministeerium antud juhul teinud ei ole, sh ei ole ka vaidemenetluses toonud välja lõike või lauseid dokumentidest, mis peaks nende hinnangul olema ärisaladuse alusel piiratud teave,” seisab dokumendis.

Inspektsioon tõi eraldi välja, et advokaadibürooga Freeh Sporkin & Sullivan sõlmitud lepingul ei saa olla ärisaladuse piirangut, mis puudutab lepingu osapoolte andmeid ja avaliku raha kasutust või teenuse sisu.

“Samuti on kahtlane, et ärisaladuse piirangut saaks seada sellistele lepingulisadele nagu Declaration of Interest ja Invitation to submit a tender. Lisa pealkirjaga Estonia Packet sisaldab nt Louis J. Freeh osas tavapärast tutvustavat infot, sh tema eelnevaid ametikohti, mis on kõigile avalikke otsingumootoreid kasutades väga lihtsalt leitavad andmed. Ärisaladuseks ei liigitu aga üldiselt teadaolevad ega avalikest andmetest tuletatavad asjaolud, samuti erinevatest registritest ja avalikest andmekogudest kättesaadavad andmed.”

AKI otsuses nenditakse, et lepingus või mõnes selle lisas võib sisalduda üksikuid lauseid või lauselõike, mida saab pidada ärisaladuseks. “Vaadates aga kogu teavet, saab see olla väga väheses osas ning suurem osa lepingust ja selle lisadest tuleks lugeda avalikuks ja teabenõudjale väljastada.”

Advokaat Mari Männiko tõi välja, et muuhulgas peab rahandusministeerium ärisaladuseks seda, kui suur oleks Freeh boonus eduka töö puhul. “Arvestades, et ka võimalikku edukustasu makstakse riigieelarvelistest vahenditest, siis ei võimalda avaliku teabe seadus sellist infot asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada.”

Järgmiseks analüüsis inspektsioon rahandusministeeriumi käitumist teabenõudele vastamata jätmisel. “Taunimist väärib asjaolu, et teabenõudja on pidanud korduvalt paluma teabenõude täitmist enne kui on saanud sellele keelduva vastuse,” seisab paberil. Seal lisatakse, et rahandusministeerium pidanuks eraldi arvestama asjaoluga, et tegemist on avalikkusele suurt huvi pakkuva teabega seoses riigi raha kasutamisega.

Ka rahandusministeeriumi argumenti, et küsitud dokumentide väljastamine kahjustaks Eesti väljavaateid õigusvaidluses, ei pidanud AKI pädevaks.

Tähelepanuväärne on see, et rahandusministeerium esitas oma vastuse AKI-le alles viimasel võimalikul päeval — 30 päeva pärast nõude saamist.

AKI kohustas ministeeriumit küsitud dokumendid väljastama, kattes kinni piirangut sisaldavad üksikud osad. Selle otsuse täitmiseks on ministeeriumil nüüd aega 12. oktoobrini. Kui ministeerium otsust ei täida, hoiatab inspektsioon neid teenistusliku järelevalve või distsiplinaarmenetluse eest.