Töövaidluskomisjoni jurist on viimasel kahel aastal pidanud ahistamisega seoses nõu andma neljal juhul, rääkis Delfile tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Kadri Kasterpalu.

Nii küsiti juristi nõu tööandja pärast, kes ei lubanud töötajatel omavahel suhelda ning ka töökohal ettekandjat ahistavate püsiklientide vastu.

Ühtegi ahistamist puudutavat töövaidlusistungit kahel viimasel aastal pole aga olnud.

Eesti inimesed ei julge töövägivallaga seoses abi saamiseks kuhugi pöörduda

Sõltuvalt riigist, majandussektorist ja uuringumeetoditest on kogenud töökohal vägivalda ja ahistamist 5–20 protsenti Euroopa töötajatest. Ka Eestis esineb tööga seotud vägivallajuhtumeid.

“Tööinspektsiooni poole pöörduti seoses ähvarduste või solvangutega töökohal 2009. aastal 60 korral, mis on 4,1 protsenti registreeritud pöördumistest ning 2010.aastal 94 korral, mis on 7,7 protsenti registreeritud pöördumistest. Eelnimetatud arvudes ei kajastu aga juristi infotelefonile laekunud kaebused. Eesti inimesed ei julge töövägivallaga seoses abi saamiseks kuhugi pöörduda, sest kardavad, et see võib saada takistuseks senisel töökohal jätkamisele või uue töö leidmisel,” seletas tööinspektsiooni peajurist Meeli Miidla-Vanatalu Delfile.