Inspektsioon: 17 kohtu- ja 6 Bigbanki töötajat jäi rahvastikuregistris nuhkimisega vahele

 (54)
Lisatud BIGBANKi kommentaar
Inspektsioon: 17 kohtu- ja 6 Bigbanki töötajat jäi rahvastikuregistris nuhkimisega vahele
Foto: Ester Vaitmaa

Andmekaitse inspektsiooni 2012. aasta aruandest selgus, et mullu jäi rahvastikuregistris ebaseaduslikult teiste järgi nuhkimisega vahele 34 inimest. Sealjuures karistati selle tegevuse eest 6 Bigbanki ja 17 Pärnu maakohtu maksekäsuosakonna töötajat.

Täna tutvustas andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep riigikogu põhiseaduskomisjonile 2012. aasta aruannet. Inspektsioonile laekuvate kaebuste arv on aastate lõikes stabiliseerunud. Järelevalvemenetluste arv on 600 ringis (mullu 595) ja 2012. aastal tehti ettekirjutusi 48 korral. Enamasti piisab inspektsioonipoolsest ettepanekust viia tegevus seadusega kooskõlla. Kõige tihedamini puudutavad kaebused töösuhteid, kaamerate kasutamist ning suhtlusportaalides andmete avaldamist. Selgitustaotluste ja märgukirjade arv püsib stabiilselt 900 ringis (mullu 877), lisaks puudutavad teemad avaliku sektori poolset andmetöötlust ja andmete avaldamist meedias.

2012. aastal algatati 34 väärteomenetlust rahvastikuregistri ebaseadusliku kasutamise teemal. Probleemse ettevõttena paistis silma Bigbank AS, kus karistati 6 töötajat ning avaliku sektori murelaps oli Pärnu maakohtu maksekäsuosakond, kus väärteokaristus mõisteti 17 töötajale. Ebaseadusliku rahvastikuregistri kasutamise sagedasemad põhjused on jätkuvalt isiklikud suhted, uudishimu teiste suhete vastu, aga ka näiteks soov teha suguvõsa uuringut. Määratud karistused jäävad vahemikku 20-400 eurot.

Eraisikute võlaandmete avaldamine inkassoettevõtete poolt. Suurt töömahtu andis inspektsioonile seire inkassoteenuse sektoris, kus kontrolliti 66 inkassoettevõtet ja vaid kahe ettevõtte – Krediidiinfo AS ja Julianus Inkasso OÜ - võrgulehel oli eraisikutest võlglaste võlaandmete avaldamine täielikult kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega.

Inkasso- ja krediidiinfo teenuse osutajate hulgas on levinud praktika, et eraisikutest võlgnike nimed ja sünniajad avalikustatakse internetis, kuid pahatihti avaldatakse andmeid ebaseaduslikul viisil.
“Isiku maksehäireandmete avaldamise eesmärgiks on võimaldada isikutel hinnata teise lepingupoole usaldusväärsust lepinguliste suhete täitmisel, mitte anda teavet tervele ühiskonnale makseraskustesse sattunud inimeste kohta. Seepärast on eraisikutest võlglaste nimede avaldamine, kõigile vabalt kättesaadaval internetilehel, ilma inimese nõusolekuta keelatud,” selgitas seaduse mõtet seiret läbiviinud inspektor. Inspektsioon tegi ettekirjutuse 5 inkasso- ja krediidiinfo teenust pakkuvale ettevõttele, kohustades neid eemaldama eraisikute nimekirjad kodulehelt.

Ennetuslikult on andmekaitse inspektsioon töötanud elektrituru avanemisega seotult, olles andmelao projekti juures nõuandvaks organiks ning ka e-rahvaloendusel, kui suurimal riiklikul andmetöötlusel on hoitud silm peal.

Rahvusvahelises töös on kõige suuremaks väljakutseks pilvandmetöötlusega seotu. „Pilvandmetöötlus on tänane tegelikkus, aga info kes, kus ja kuidas andmeid töötleb, on puudulik,“ seisab inspektsiooni aastaraamatus.

BIGBANKi juhatuse liikme Ingo Põderi kommentaar:

"Tegemist on 2011. aastal aset leidnud juhtumiga, kus mõned meie töötajad kasutasid teadmatusest rahvastikuregistri andmeid valesti. Kohe, kui AKI sel teemal tähelepanu juhtis, võtsime tarvitusele abinõud taoliste päringute lõpetamiseks ja viisime läbi distsiplinaarmenetluse, mille tulemusena osade töötajatega töösuhe lõpetati. 2012. aasta veebruaris kehtestasime ettevõttes uued andmete töötlemise põhimõtted ja sellest saati pole rikkumisi meile teadaolevalt esinenud."