Insener: Riia kokkuvarisenud kaubanduskeskuse katus ei olnud turvaline isegi mitte lume koormusele
„Koormus, millele konstruktsioon vastu oleks pidanud pidama, oli vähemalt 3000kg/m2 (lubatud koormus 2000kg/m2). Vastu pidas konstruktsioon aga vahemikus 400 kg/m2 kuni 500kg/m2. See selgub uurimise käigus,“ rääkis Kaljas Delfile. Ta lisas, et lubatud koormus antud konstruktsiooni puhul oleks olnud 54kg/m2.
„Selline konstruktsioon ei olnud Euroopa standardeid (EN) jälgides turvaline isegi mitte lume koormusele, mida oleks olnud ainult 100kg/m2,“ ütles Kaljas.
Tegelikule purunemistugevusele tuginedes oli hoone katusekonstruktsioon projekteerimisel juba vähemalt kuus kuni seitse korda aladimensioneeritud.*
Projekteerimisel peab arvestama varuga
Kaljase sõnul on hooneid, mis on aastaid püsinud ja ei kuku alla, sest lumi ei tekitanud neile väikest, kuid ebasümmeetrilist koormust. Ühel hetkel lihtsalt täielikult ebapädev hoone leiab oma „vaenlase“. Kaljas meenutas, et Helsingi sadamas oli selleks ühele hoonele vaja ainult 40 kg lund ruutmeetrile, kui projekteeritakse 300 kg lume koormusele. "Tegemist oli mehhanismiga - nukumajaga, mida ekslikult turvaliseks loaks peeti," ütles Kaljas.
Projekteerimisel peab alati olema varu. „Normid ütlevad, et me peame kasutama suuri varutegureid,“ sõnas Kaljas. „Isegi kui katuse lubatud koormus on ainult 50 kg, ei tähenda see, et ta 500 kg vastu ei peaks. Varu on tavaliselt väga suur.“
Kaljase hinnangul tuleks varutegureid väiksemaks teha ja insenerid kompetentsemateks. Soomes projekteeritakse ka betoonkonstruktsioone väiksema varuteguriga kui mujal Euroopas, seda eeldusel, et on pädev projekteerija ja tööde juhataja.
Riia kaubanduskeskuse hoone katusel ei olnud Kaljase väitel aga suure varuga arvestatud. Kaljase sõnul tulnuks arvestada katuse raskuskoormuseks mulla ja istutuse jaoks vähemalt kaks tonni. See koormus tuleb läbi korrutada varuteguriga. Kaljase sõnul võib vaielda, millist varutegurit kasutada, ta ise oleks pakkunud selleks 1,35 kuni 1,5.
Hoone katus oleks pidanud vastu pidama vähemalt kolmele tonnile lisakoormusele õõnespaneelidel, lubatud koormus oleks olnud kaks tonni, aga tegelikkuses jäi vastupidavus keskmiselt 400 ja 500 kg vahele, kõrvutas Kaljas teooriat ja praktikat.
Kaljase sõnul ei omanud lumi ja vihmapiisad katusele mingit mõju, sest need ei oleks kunagi tõstnud koormust üle piiri, kui hoone katus oleks olnud õigesti ja piisava varuteguriga projekteeritud.
Rusu tuleb üle kaaluda
Kaljas leiab, et küsimustele täpsete vastuste saamiseks oleks vaja üle kaaluda Riia kaubanduskeskuse kokkuvarisenud katuse rusud. Seejuures pole oluline, milline on komakoht, vaid tähtis on suurusjärk.
„Rusud oleks vaja üle kaaluda, sest selle järgi on võimalik arvutada välja, kui suur oli katuse tegelik vastupanuvõime ja see annaks võrdluse nende arvutustega, mis on paberil tehtud,“ rääkis Kaljas.
Hiljem ei ole seda tema sõnul võimalik kindlaks teha isegi arvutisimulatsioonidega ega ka labori testidega. Põhjus on selles, et konstruktsioonis esinesid mitmed keerukad koosmõjud korraga, mida laboris üks-ühele järgi teha võimalik või praktiline ei ole.
Õõnespaneelid toimisid tema sõnul terasfermidega üheskoos. Pärast koostöö lõppemist, andis ferm all. Tegemist on keeruka olukorraga vahetult enne kollapsi.
"Aga reaalelu on parim arvuti, mis meil on. See arvutab kiiresti välja, kas on asi õige või mitte," kõneles Kaljas. "Arvuti on ainult nii hea, kui selle taga istuv nõrgem lüli. Kohe kui arvutile selja pöörad, hakkab ta sulle valetama. Millise kindlusega võiksime ja peaksime uskuma neid simulatsioone?"
Keerukad päästetööd eelmisel laupäeval:
