Komisjoni tegevsekretär Toomas Hiio ütles Eesti Päevalehele, et kuigi sõjajärgne ajastu ehk teine Nõukogude okupatsioon on aastate mõttes kordi pikem kui esimese Nõukogude okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni aeg, on selle uurimine lihtsam ja võib-olla ka kiirem kui teiste perioodide uurimine.

“Viimase perioodi uurimine on lihtsam ainuüksi sellepärast, et uurijad ei pea enam töötama Saksamaa ja teiste riikide arhiivides, vaid saavad suuresti hakkama Eesti arhiivides leiduvate NKVD, KGB, siseministeeriumi, kommunistliku partei jt arhiivimaterjalide toel,” lausus Hiio.

Hiio lisas, et komisjoni töö eesmärk jääb samaks. “Eesmärk on anda sõltumatu ajaloolis-poliitiline hinnang sel perioodil toime pandud inimsusvastaste kuritegude kohta. Seda on juba ka palju uuritud.”

1998. aastal Lennart Meri eestvedamisel kokku kutsutud komisjoni juhib Max Jakobson Soomest ning sellesse kuuluvad Uffe Ellemann-Jensen, Peter Reddaway, Nicholas Lane, Paul Goble, Arseny Roginsky ja Wolfgang von Stetten. Komisjon on saanud valmis aruanded kahe esimese okupatsiooni ajal toime pandud inimsusvastaste kuritegude kohta.

Hiio ei osanud öelda, kui kaua nüüd uurimiseks ja järelduste tegemiseks aega võib kuluda. Kuna komisjoni liikmed elavad üle maailma laiali ja on väga hõivatud inimesed, siis kulub komisjoni tööle tavalise uurimisega võrreldes lisaaega.

Komisjoni seniseid aruandeid saab lugeda ingliskeelsena internetist. Raamatuvariant on ilmunud ka eesti- ja venekeelsena.