Inimõiguste keskus: Eesti peaks lubama pagulaste kohtlemise sõltumatut uurimist

 (20)
Pagulaste telk Tammsaare pargis
ÜRO pagulasabi infotelk Tammsaare pargisFoto: Rauno Volmar

Täna ilmunud Eesti Inimõiguste Keskuse 2013. aasta inimõiguste aruande järgi peaks informatsiooni pagulastega käitumise kohta koguma sõltumatu asutus.

Aruande tutvustamisel tõid selle koostajad välja, et pagulaste väärkohtlemist Eesti piirivalvurite poolt ei ole tuvastatud. Siiski on keskuseni jõudnud teated, et alati ei pruugi piirivalvurid põgenike konfidentsiaalsust tagada. "On teatatud, et intervjuu ajal võib piiriametnik vahetuda viis korda. Teame ka, et neid võidakse keelitada piiri peal mitte varjupaika taotlema," kommenteeris keskuse õigusekspert Anni Säär.

Ta märkis, et hetkel pole piiril pagulastega toimuva kohta piisavalt informatsiooni ja sisse tuleks seada sõltumatu monitooring. "Kõik on ametnike vastutusel ja sõltub sellest, kui hästi või halvasti toimib Eestis sisekontroll ja järelvalve nende tegevuse kohta. Tuleks teha rohkem koostööd vabaühendustega," arvas Säär.

Veel soovitatakse riigil koostada infomaterjal rahvusvahelise kaitse saajale tema õiguste ja kohustuste kohta. Loodavad brošüürid peaksid sisaldama vajalikke kontaktandmeid enamlevinud varjupaigataotlejate poolt räägitavates keeltes.

Praeguse pagulaste statistika kohaselt võiks see tähendada vietnami keelt, sest viimasel ajal on pagulaste statistikale tooni andnud just Vietnamist pärit inimesed: neid üritas Eestisse viimasel aastal tulla lausa 26. Veel oli arvestatav hulk põgenikke pärit Süüriast (17), Venemaalt (14), Gruusiast (9)ja Pakistanist (8).

Seotud lood:

Inimõiguslaste hinnangul tuleb Eestis üles ehitada korralik süsteem, mis aitaks pagulastel ühiskonda lõimuda. Edasminekuna tõi Säär välja selle, et pagulaste varjupaik kolis Lääne-Virumaale Väike-Maarjasse, kus ligipääs erinevatele teenustele on tunduvalt parem kui endises asukohas Illuka vallas Ida-Virumaal.

Keskus soovitab ka mitte paigutada varjupaigataotlejaid kinnipidamiskeskusesse eeldusel, et isik põgeneb, kuna ta on riiki sisenenud illegaalselt.

Sõna "illegaal" kasutamise kohta märkis keskuse juhataja Kari Käsper, et see on problemaatiline, sest inimene ei saa kunagi olla iseenesest "illegaal" ehk ebaseaduslik. "Ta võib olla teinud ebaseaduslikke tegusid, aga öelda, et ta on illegaal, see on väga alandav," märkis ta.

Aastal 2013 esitati 97 varjupaigataotlust, mis on 20 võrra rohkem kui eelneval aastal. Kuid kui 2012. aastal rahuldati 77-st taotlusest 13, siis 2013. aastal rahuldati vaid 7 taotlust. 2013. aastal anti elamisluba perekondade taasühinemise kaudu kolmele isikule, 2012. aastal aga kümnele.