Inimõiguste Instituut: rassismiraporti koostamisel on Eesti kohta tehtud meelevaldseid järeldusi

 (14)
Inimõiguste Instituut: rassismiraporti koostamisel on Eesti kohta tehtud meelevaldseid järeldusi
Foto: Eero Vabamägi

Eelmisel nädalal avalikustatud Euroopa Rassismi ja Sallimatuse Vastase Komisjoni (ECRI) raport Eesti kohta keskendub vihakõne levikule ja vene vähemuse lõimumisprobleemile, ent Inimõiguste Instituudi hinnangul on mitmed raportis toodud väited ja soovitused tehtud ebapiisava taustinfo põhjal.

Inimõiguste instituudi nõukogu esimees Mart Rannut selgitas, et raporti koostanud komisjoni analüüsitud materjalide hulgast olid välja jäänud mitmed teiste uurijate nii lõimumisvaldkonda kui ka inimõigusi puudutavad uuringud. „Samas võib kasutatud materjalide hulgast leida mõne meie idanaabri mõjutustega organisatsiooni uuringuid, samuti on esile tõstetud mitmeid subjektiivse alatooniga kaebekirju,“ täpsustas Rannut. “Ilmselt siin peitubki ECRI raporti vähese teadusmahukuse ja madala kvaliteedi põhjus.”

Rannuti sõnul on raportis esitatud probleemid Eestis päevakajalised ning nendega tuleb tegeleda, kuid väljatoodud soovitusi saab rakendada üksnes Eesti eripäradest lähtudes. „Näiteks soovitatakse raportis vihakõne ja vaenu õhutamise juhtumeid süsteemselt andmebaasi koguda. Eesti kontekstis on selle elluviimine aga keerulisem, kuna meie seadusandluses ei ole vihakõne olemus ja selle võimalikud ilmingud täpselt defineeritud ja kas seda peakski tegema,“ arvas Rannut. Ta lisas: “Hämmastav on, et ECRI raportis torkab silma eestlaste kihk üksteise peale kaevata, ette heidetakse kaebuste alalaekumist ning mitmedki õnnetud keelelise väärkasutuse juhtumid on konteksti teadmata suureks puhutud.”

Seotud lood:

Inimõiguste Instituudi arvates on raporti koostamises märgata Eesti ühiskondliku konteksti vähest tundmist ning seetõttu on tehtud meelevaldseid järeldusi mitmes dokumendis mainitud valdkonnas. „Näiteks on raportis positiivse näitena toodud Eestis elavate kodakondsuseta inimeste arvu vähenemine. Selle põhjuseks on aga valdavalt olnud suremus, kuna nn halli passi omanikke on väga palju just eakamate inimeste hulgas. Seda aga positiivse näitena välja tuua on kohatu,“ tõi Rannut näite. Ta jätkas: “Samas “rasked keelenõuded” kehtivad juba veerandsajand ning need väited on ümber lükatud mitte ainult ekspertide, vaid ka Euroopa Nõukogu enda poolt.”

Raport sisaldab lisaks probleemide kaardistamisele kokku 34 konkreetset soovitust Eesti ametivõimudele. Peamised ettepanekud puudutasid vene vähemuse lõimumiskava ja keelenõuete lihtsustamist ning aktiivsemat tegelemist vihakõne lihtsustamist Eesti ühiskonnas.

ECRI eesmärk on kaardistada rassismi ja ksenofoobia alaseid probleeme Euroopas ning soovitada lahendusi rahvuspäritolu, nahavärvi, kodakondsuse, usu ja keele alusel esinevate eristamiste vähendamiseks.

Iga riigi kohta koostab raporti ECRI komisjoni liikmest ja abistavatest ekspertidest koosnev rühm, kuhu vaadeldava riigi esindaja ei kuulu. Eelmine raport Eestist ilmus 2009. aastal. Tänavu oktoobris avaldati raportid Eestile, Austria ja Tšehhi kohta.