Inimõiguste instituut: näokatmise keelamist ei tohiks vaadelda vaid usulisest vaatepunktist

 (51)
AFGHANISTAN-UNREST-UN-WOMEN
Foto: SHAH MARAI, AFP

Näokatte kandmise keeld ei tohi olla ühe konkreetse grupi vastu suunatud piirav asjaolu. Inimõiguste instituudi hinnangul tuleks näokatte kandmist vaadelda kui identifitseerimist raskendavat asjaolu, mitte kui religioonitunnust.

Karistusseadustiku ja korrakaitseseaduse muutmise eelnõus on muude ettepanekute hulgas välja toodud ka näokatmise keelustamise küsimus, mis inimõiguste instituudi juhatuse liikme Timur Seifulleni sõnul ei tulene otseselt Istanbuli konventsioonist.

„Kuna teema on juba avalikkuse huvorbiidis, siis peaks kõik argumendid lauale tooma,“ ütles Seifullen ja lisas, et tegu on vaid väga väikese osaga eelnõust.

Inimõiguste instituudi hinnangul ei ole näokatte keelamine teatud olukordades ja selgete põhjendustega otseselt inimõigustevastane. „Põhjuseks siinkohal turvalisus- ja julgeolekuküsimused. Juba praegu seavad mitmed asutused (pangad, riigiasutused jt), kus on oluline inimese tuvastamise turvakaamerate abil, nõudeid, et inimese nägu ei oleks sellisel määral kaetud, et teda pole võimalik tuvastada,“ selgitas Seifullen. Tänasel päeval ei ole sellisteks nõueteks aga seaduslikku alust.

Näokatte kandmise keeld ei tohi olla ühe konkreetse grupi vastu suunatud piirav asjaolu. „Arutelu teeb keerulisemaks just see, et näo katmise keeldu seostatakse islami religiooniga. Islam ei nõua näo katmist, see on vaid üksikutes piirkondades levinud tava. Seega ei saa seda otseselt tervet islamit iseloomustavaks tunnuseks nimetada,“ selgitas Seifullen ja lisas, et usuliste tunnustega riietust ei saa keelata, kuna see oleks inimõiguste- ja usuvabadusevastane.

Seotud lood:

Seifulleni sõnul tuleb siinkohal meeles pidada, et turvalisusele ei ole ohuks mitte näokatet kasutav naine, vaid inimene, kes näokatte kasutamist kuritarvitab ja kes ei pruugi olla ei naine ega ka islamiusuline. „Eestis ei ole õnneks senini olnud suureks probleemiks kaetud näoga avalikus kohas kuriteo sooritamine. Välistada seda aga ei saa ning riigil on kohustus kaitsta kõigi inimeste õigusi ja hoida ära võimalikud vägivallaaktid,“ rääkis Seifullen.

Seega ei tohiks näokatte kandmist seostada vaid religiooniga, vaid seda tuleb vaadata laiemalt – igasuguse näo varjamise keelustamine teatud olukordades, näiteks rahvarohketel üritustel või avalikke teenuseid pakkuvates asutustes, väärib seega kaalumist. “Peame aga oluliseks, et avalikkus mõistaks seadusega kehtestatavate piirangute põhjendatust ja vajalikkust,“ ütles Seifullen.

Mitmes demokraatlikus ja inimõigusi austavas riigis kehtib näo varjamise keeld ning mitmes riigis on selline keeld arutluse all. Eestis tasub selle keelu üle arutleda, kuid kaaluda tuleks kõiki argumente.

Istanbuli konventsiooni rakendav eelnõu karistusseadustiku ja korrakaitseseaduse muutmiseks on Eestis vajalik, kuna naistevastane vägivald, seksuaalteenuste ostmine inimkaubanduste ohvrilt ja naiste suguelundite moonutamine peavad olema seadusega keelatud ja karistatavad. Näokatete keelustamise idee tuleks aga detailsemalt läbi argumenteerida.