Inimeste teadlikkus oma tervisest on tõusma hakanud

Südame-versoonkonnahaiguste näol on tegemist Eesti elu ja rahvast tervikuna haarava probleemiga, millele ei ole võimalik leida lahendust üksnes ühe valdkonna kaudu ega üksnes meditsiini tasandil. Südamenädal aitas tõsta inimeste teadlikkust kuidas oma tervist hoida.

Teiste riikide kogemus näitab, et südame- ja veresoonkonnahaigusi on võimalik vähendada pikaajaliste, erinevaid valdkondi ja rahvast ulatuslikult kaasavate programmidega, selgitas Delfile Tervise Arengu Instituudi  avalike suhete nõunik Maris Jakobson. 

Tähtis on erinevate valdkondade (haridus, kultuur, majandus, liikluskorraldus, meditsiin jt) kooskõlastatud ühine töö, mis loob eeldused ja tingimused, et suureneks kehaliselt aktiivsete inimeste osakaal, väheneks ebatervislik toitumine, suitsetamine jms.

Südamenädal ongi üks hea näide tegevusest, mis kaasab paljusid ning seob erinevaid valdkondi.
Rahva tervis paraneb üksnes siis kui iga inimene hakkab oma tervise eest vastutama ning mõistab, et ta saab ise väga palju ära teha. Seda sõnumit südamenädal levitabki. Nädala üritused haaravad lasteaedu ja koole, kes on muide ühed tublimad ja järjekindlamad südamenädala üritustes osalejad,
sellega on liitunud ka erinevad asutused ja omavalitsused. “Meie andmetel toimuvad sel aastal üritused 96-s omavalitsuses, aga neid võib veelgi enam olla. Südamenädala tähistamine ja selles osalejate ring on iga aastaga kasvanud,” rääkis Jakobson.

Muutused oma tervise väärtustamises on toimunud viimase paari aasta jooksul. See kajastub ka täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu numbrites. Kahte viimast uuringut, 2008 ja 2010 võrreldes on näha, et ülekaalu ja rasvumuse levikus (meestest 54%, naistest 45%) toimus väike positiivne nihe.

Vastav näitaja on tõusnud alates 1998. aastast enam-vähem pidevalt, nüüd ilmnes meestel väike langus, naistel jäi see 2008. aasta tasemele. Tõus ilmnes ainult 35–44-aastastel meestel ja naistel ning kahjuks ka 16–24-aastastel naistel. Eelnevale annab ühe selgituse rohkem kui üks kord
nädalas tervisesporti harrastavate meeste osa (neid oli 37%) suurenemine, naistel aga samale tasemele (36%) jäämine. Suurim tõus on toimunud 45-54-aastaste meeste hulgas, kus tervisespordi harrastajate osa on kasvanud kahe aastaga 20 protsendilt 29 protsendini. Teistest südametervise
riskifaktoritest rääkides on väike positiivne nihe toimunud ka suitsetamise levimuses, samuti on vähenenud alkoholi tarvitamine.

Südamehaigused on vähenenud

Südame-verseoonkonnahaiguste uusi juhte on paaril viimasel aastal vähem registreeritud:

2007 — 92 291 uut juhtu,

2008 — 81 694,

2009 — 80 502.

2009. aastal suri Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel 16 099 Eesti elanikku. Võrreldes 2008. aastaga on surmade arv kahanenud 3,7%. Üle poole surmasid oli tingitud vereringeelundite haigustest (8796 juhtumit), samas on nende arv aastaga vähenenud 3,3%.