Inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on hüppeliselt kasvanud
Sotsiaalministeeriumi tellitud elanikkonnaküsitlusest selgub, et kui koroonaviiruse levik hakkas Eestis hoogustuma, kasvas oluliselt ka inimeste ohutunnetus.
Kui oktoobri lõpus inimeste ohutunnetus pisut vähenes, siis novembri alguseks oli inimeste ohutunnetus taas hüppeliselt kasvanud. 67% Eesti elanikest peab olukorda kriitiliseks, mis on viimase kuue kuu kõrgeim näitaja. 87% inimestest on valmis vähemalt teatud olukordades maski kandma ning 39% pooldab kehtivate meetmete karmistamist, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud Turu-uuringute AS elanikkonnaküsitlusest.
Kui oktoobri alguses hindas olukorda endiselt kriitiliseks 58% inimestest ja oktoobri lõpul 51%, siis novembri alguseks on nende inimeste osakaal kasvanud 67 protsendini. Kõige sagedamini hindavad praegust olukorda kriitiliseks 75-aastased ja eakamad (86%), kõige harvemini aga 25-34-aastased (48%). Elanikest 16% usub, et terav kriis on möödas, kuid peab säilitama valvsust ja järgima ohutusabinõusid.
"Oktoobri lõpus inimeste ohutunnetus pisut vähenes, ilmselt tingituna Eesti suhteliselt headest näitajatest võrreldes teiste Euroopa riikidega. Kuid novembri alguseks, mil ka Eestis nakatumiste arv on kiirel tõusuteel, on ohutunnetus taas hüppeliselt kasvanud," ütles Turu-uuringute uuringujuht Vaike Vainu.
Novembri alguses toetas koroonaviiruse tõkestamise kehtivaid meetmeid 48% elanikest, meetmete karmistamist pooldavate elanike osakaal tõusis 29%-lt oktoobri lõpus 39%-le novembri alguses. Meetmete leevendamist pooldab 10% elanikest. Inimeste toetus olemasolevate meetmetega jätkamisele on endiselt suur – kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist pooldab 91%, piiranguid meelelahutusasutustele 86%, piiranguid sise- ja väliüritustele 80% ning alkoholi müügipiiranguid baarides ja restoranides 64% elanikest.
Nakatumise vältimiseks on kõige levinum tegevus käte pesemine (88%), aevastamisel suu ja nina katmine (76%), haigusnähtudega inimestega lähikontakti vältimine (71%) ning käte desinfitseerimine (71%). Võrreldes oktoobri lõpuga on pisut kasvanud kodus püsivate elanike osakaal (25%→30%). Maski kannab enda sõnul 25% elanikest.
"Võrreldes oktoobri lõpuga on pisut kasvanud elanike valmidus kanda maski – kui oktoobris oli 83% elanikest valmis vähemalt teatud olukordades maski kasutama, ka ise terve olles, siis novembri alguses on vastav näitaja 87%,“ ütles Vainu. "Kõrgeim on valmidus kanda maski arsti juures, ühistranspordis ning kaubanduskeskustes ja kauplustes. Madalaim on valmidus kanda maski erapidudel," lisas ta. Võrreldes oktoobri lõpuga on vähenenud nende inimeste osakaal, kes pole nõus üheski olukorras maski kasutama.
Viimase 30 päeva jooksul stressi või pinget tundnud inimeste osakaal on tasapisi kasvanud. Kui oktoobri alguses oli see 68% ning oktoobri lõpus 70%, siis novembri alguses juba 75%. Samuti on suurenenud nende inimeste osakaal, kes on tundnud stressi või pinget väga suurel või suurel määral. Keskmisest enam esineb stressi või pinget nooremates vanuserühmades, näiteks 15-24-aastaste hulgas on suurel määral stressi või pinget tundnud suisa 49%.
"Seoses koroonaviiruse ohuga põhjustab inimestele kõige enam stressi või pinget kartus nakatumise ees. Ligi kolmandik inimestest tunneb hirmu töökoha ja sissetuleku kaotuse ees ning muret, et puuduvad säästud, mis võimaldaksid sissetulekute vähenemise korral toime tulla," ütles Vainu. "Paljude inimeste jaoks on koroonaohu tõttu muutunud keerulisemaks ka suhted lähedastega."
42% elanike hinnangul on koroonaviirusega seotud olukord negatiivselt mõjutanud tema enda või tema pere sissetulekut, sealjuures 20% hinnangul on neil praeguse sissetuleku juures raske või väga raske toime tulla. Kohalike omavalitsuste poolt pakutavate toetusvõimalustega on enda sõnul kursis vaid 19% elanikest. 43% inimestest teab, kus otsida informatsiooni oma kohaliku omavalitsuse toetuste ja teenuste kohta, kuid 42% mitte. Omavalitsuse poole on abi saamiseks pöördunud vaid 3% elanikest. Küsitletutest 64% pole omavalitsuselt abi otsinud, kuna ei vaja enda hinnangul abi, kuid 28% pole abi otsinud, kuna arvab, et ei saaks abi. Viimastest ligi 40% moodustavad inimesed, kes hindavad oma praegust majanduslikku toimetulekut raskeks või väga raskeks.
"Koroonaviirusega seotud olukorra tõttu võivad toimetulekuraskustesse sattuda ka inimesed, kes tavaolukorras abi ja toetust ei vajaks ning pole seetõttu ka abivõimalustest teadlikud. Inimest tuleks julgustada toimetulekuraskuste korral oma kohaliku omavalitsuse poole pöörduma, et tema probleemid ei eskaleeruks," kommenteeris tulemusi Vainu.
Koroonaviiruse leviku tõttu on alates kevadest distantsõppega kokku puutunud 12% inimestest kas õpilase või tudengina ning 24% lapsevanemana. Õpilased tõid distantsõppega seonduvate põhiprobleemidena esile raskusi õpimotivatsiooni säilitamisel (37%), õppekoormuse suurenemist (33%) ning liigset rõhuasetust iseseisvatele töödele (29%). Ka lapsevanemad pidasid põhiprobleemideks eelkõige õppekoormuse suurenemist (49%) ning iseseisvate tööde rohkust (43%).
