Inimesed kaebavad pressinõukogule üha enam

 (21)
Ajalehed
Postimees/Scanpix

Võrreldes varasemate aastatega kasvas mullu pressinõukogule esitatud kaebuste hulk, kuid kaebuste põhjused on peamiselt jäänud endiseks.

2005. aastal sai pressinõukogu 45 kaebust, aasta varem aga 32 kaebust. Kodanike peamised etteheited ajakirjanduses ilmunu kohta on seotud faktiliste eksimuste ja ebatäpsustega ning konfliktide ühepoolse kajastamisega, on kirjas Delfile saadetud teates.

“Kaebuste kasvav arv näitab, et inimesed on teadlikumad võimalusest lahendada meediaga tekkinud konflikt pressinõukogu kaudu,” ütles Pressinõukogu esimees Tarmu Tammerk. “Põhjust lüüa häirekella ajakirjanduseetika taseme pärast oleks siis, kui kaebuste arv kasvaks dramaatiliselt.”

Varasemast rohkem saab pressinõukogu kaebusi arvamuslugude kohta. “Kui inimestele ei meeldi mõni meedias ilmunud seisukohavõtt, ei saa automaatselt järeldada, et tegemist on hea ajakirjandustava rikkumisega,” ütles Tammerk. “Kui arvamusartikkel on vastavalt markeeritud, on meediaväljaanne käitunud korrektselt. Kui poleks juhtkirju ja arvamuslehekülgi, poleks ka arvamusvabadust.”

Pressinõukogu tegi eelmisel aastal 34 otsust, neist meediakanalit õigeksmõistvaid 22 ja taunivaid 12. Väljaannete põhiline eksimus oli ühe osapoolega rääkimata jätmine, samuti oli palju ka faktide kontrollimata jätmist. 2004. aastal aga tegi Pressinõukogu 33 otsust, millest õigeksmõistvaid oli 18 ja taunivaid 15.

Üks põhjus, miks eelmisel aastal olid väljaannet õigeksmõistvad otsused ülekaalus, on arvamusartiklite peale laekunud kaebuste arvu suurenemine, selgitas Pressinõukogu esimees Tarmu Tammerk. “Pole olemas õiget ega valet arvamust, on erinevad arvamused,” ütles Tammerk. “Seetõttu ei saa ka pressinõukogu taunida väljaannet pelgalt sellepärast, et mõnele lugejale pole teatud arvamuslugu meeldinud. Samas peab väljaanne hoolitsema selle eest, et arvamuslugu ei sisaldaks valefakte ning püsiks väljaande enda jaoks seatud hea maitse ja sündsuse piires.”

Mullu esitatud 45 kaebusest oli enim kaebusi SL Õhtulehe (6 kaebust) ja Eesti Päevalehe (6 kaebust) peale. Viis kaebust laekus Postimehe, kolm Eesti Ekspressi ja kolm Äripäeva peale. Kaks kaebust esitati ajalehtede Sakala, Lääne-Harju Ekspress, Meie Maa, MK-Estonia ning Den za Dnjom peale. Ühe kaebuse said Õpetajate Leht, Narvskaja Gazeta, Pärnu Postimees, Sillamäeski Vestnik, Lääne Elu, Gorod, Järva Teataja, Narva, Panoraam ja ajakiri Saldo. Mullu Pressinõukoguga liitunud Eesti Televisiooni peale esitati eelmisel aastal kaks kaebust.

E-posti teel sai pressinõukogu eelmisel aastal 12 päringut ning telefoni teel 206 päringut. E-posti teel saabunud päringud olid valdavalt konkreetse artikli kohta. Telefoni teel esitatakse aga küsimusi peamiselt tellimise ja muude tehniliste probleemide kohta, konkreetsete artiklite osas on pretensioone vähem.

“Pressinõukogu on euroopaliku ajakirjanduse eneseregulatsiooni väljendus Eestis, mis töötab kiiresti ja kodaniku jaoks tasuta,” ütles Tammerk. “Julgustame inimesi pöörduma pressinõukogu poole, kui tundub, et meedia on teile liiga teinud, kuid otse väljaandega konflikti lahendada ei õnnestu.”

Pressinõukogus on kümme liiget: kuus ajakirjandusega seotud ning neli väljastpoolt meediat.