Inimesed harrastavad aina enam tervisesporti, kuid Eesti mees läheb aina rasvasemaks

Tervise arengu instituut andis välja 2018. aasta tervisekäitumise uuringu, millest selgub, et kuigi tervisesporti harrastatakse aina enam, siis rasvunud meeste osakaal on viimase kümne aasta vältel tõusnud.

Oma praegust füüsilist vormi ja kehalist võimekust hindas heaks või väga heaks kolmandik vastanutest, 15% aga halvaks või väga halvaks. Kümne aasta jooksul on halva füüsilise vormiga vastanute osakaal mõnevõrra suurenenud. Muutus on märgatav eelkõige meestel – halb füüsiline vorm oli 2008. aastal 10% ja 2018. aastal 16% meestest.

Samuti tehakse järjest enam tööd, mis nõuab vaid väga väikest füüsilist pingutust: kui 2008. aastal oli selliseid vastajaid 36% , siis 2018. aastal 43%.

Vähemalt poole tunni vältel harrastab tervisesporti igapäevaselt 7% vastanutest. Enamik ehk ligi pooled vastanutest teevad tervisesporti vähemalt korra nädalas. Neljandik eestimaalastest tervisesporti ei harrasta, kuid nende osakaal on aasta-aastalt vähenenud – 2008. aastal ei tegelenud tervisespordiga kolmandik inimestest.

Kõigist vastanutest oli normaalkaalus 47% (38% meestest ja 53% naistest).

Liigse kehakaaluga oli kokku 61% meestest ja 44% naistest, seejuures rasvunud (kehamassiindeks ≥30) on 21% meestest (2008. a 17,5%) ning 18% naistest (2008. a 18%).

Kõige rohkem on rasvunud inimesi alla 470-eurose kuusissetulekuga inimeste seas (20,3%), kõige vähem üle 1155-eurose sissetulekuga inimeste seas (15,7%). Inimesed maapiirkondades (21,3%) on rohkem rasvunud kui inimesed Tallinnas (15%). Vallalised inimesed on saledamad, lahutatud inimeste seas on rasvunud 21,9% inimesi.

Ligi 19% ülekaalulistest või rasvunud vastanutest oli saanud arstilt soovituse toitumisharjumuste muutmiseks.